Tasuta lehe loomine raputaks ajakirjandust

Võidujooks kahe suurema üle-eestilise päevalehe vahel uue tasuta kvaliteetlehe loomiseks kogub tuure. Võitja saab õiguse alustada jahti tänaseks ligi poole miljardi krooniseks kasvanud trükireklaamipirukale ning asetada ülejäänud päevalehed raskesse seisu.

Eestis on alanud tegutsemine tasuta kvaliteetpäevalehe nimel, mis paljudes riikides näiteks Metro näol edukalt ilmub.

Suured päevalehed Eestis on plaane teinud ning numbreid kogunud. Tasuta lehe väljaandmiseks kuluks hinnanguliselt 25–30 miljonit krooni.

Läti päevaleht Diena tõi selle aasta augustis turule Riias väga edukaks osutunud tasuta ajalehe 5 Minutit.

Eesti Päevaleht (EPL) on andnud mõista, et on valmis lähiajal alustama tasuta lehe väljaandmisega ning olnud Dienaga läbirääkimistes koostöö tegemiseks, aga nüüd käib Dienal kosjas juba ka Postimees.

Päevalehe kõrval kohtus eile Diena peadirektoriga ka Postimehe leivaisa, Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik. Kadastikku kommentaaride saamiseks kätte ei olnud võimlik saada.

“Minu teada on kõik lehed tasuta väljaande peale mõtlemas. Ma arvan, et EPL on hetkel samas seisus kui kõik teised, see oleks ehk täpseim määratlus,” ütles Eesti Päevalehe vastutav väljaandja Aavo Kokk eile.

“See aeg on nüüd kas väga lähedal või juba käes. Konkreetseid numbreid võimaliku ilmumise kohta ma aga öelda ei saa,” lisas Kokk. Päev varem oli Kokk läbi meediaagentuuri teada andnud, et EPLi tasuta lehe sünd lähiajal on üsna tõenäoline.

“Metro suudab tasuta lehe panna uues sihtkohas käima 24 päevaga, me ei tahaks olla eriti palju kehvemad,” sõnas Kokk.

Postimehe peadirektori Erki Roose sõnul keskendub Postimees hetkel novembri alguses ilmuva venekeelse päevalehe tegemisele ning tasuta lehest ei ole palju juttu olnud. “Loomulikult, kui kellelgi on raha vaja põletada, siis võime rallis osaleda, kuid mina selles asjas kasumlikkust ei näe,” lisas Roose.

“Heal juhul kannatab Eesti turg välja ühe tasuta lehe, mis suudaks ka pisikest kasumit näidata,” ütles Roose.

SL Õhtulehe juhatuse esimehe Priit Leito sõnul on tasuta päevalehed paremini läbi löönud häid levitamiskanaleid, nagu suur ühistranspordisüsteem ja metroo, omavates linnades, Tallinnas neid ei ole.

“Eestisse selline formaat varem või hiljem tuleb. Vaadates toimuvat ja asjaga tegelejate hulka, siis tundub, et see aeg ei ole enam mägede taga,” lisas Priit Leito. SL Õhtuleht on samuti mõelnud tasuta lehe loomisele, kuid kuna põhilehe ärimudel on vastupidine tasuta lehe kontseptsioonile, on see hetkel päevakorrast maas.

Ka Äripäev on planeerinud oma tasuta päevalehe loomist, kuid see on pärast arvutusi ja turu-uuringuid tegevusplaanis tahapoole nihkunud. Aasta alguses nägi ilmavalgust Äripäeva tasuta töökuulutuste leht.

Eesti Ajalehtede Liidu juhi Toomas Leito hinnangul looks tasuta lehe tekkimine täiesti uue pildi Eesti ajakirjanduses.

“Kui suudetakse luua normaalne levi sellele lehele, siis võib olla lehel suur edu nagu mujal. Räägitakse küll, et turg on väike, kuid tasuta Linnaleht on seda ju tõestanud, et on võimalik,” ütles Toomas Leito.

Baltic Marketing & Adver¬tisingi juhi Hando Sinisalu sõnul suudaks turg vastu võtta kindlasti ühe tasuta lehe, kuid järgmine leht ennast siin enam hästi ei tunneks.

“Kuid asja tuleb vaadata selle nurga alt, et alati ei tehta asja raha pärast, vaid sisust lähtuvalt. Eesti turul suudaks väga head kasumit teenida ju tegelikult vaid üks leht, samas on meil neli päevalehte, mis kõik toimivad hästi,” ütles Sinisalu.

Eesti reklaamiturg kasvab hetkel jõudsalt, 2005. aasta üheksa kuuga on trükimeedia reklaamipirukas suurenenud 13% võrra.

Veel üheks eesmärgiks finišeerida esimesena võidujooksus tasuta päevalehe kirjastamisele on soov kindlustada n-ö võimaliku reklaamikao jäämine siiski gruppi.

Aavo Koka hinnangul on igasugune kaitsepositsioonilt tehtud tegevus halvasti tehtud, ajalehe kirjastamist alustatakse ikka selle pärast, et tegemist on hea ja kasumliku lehega, mis lugejatele meeldib.

Roose sõnul on praeguse tasuta lehe loomise hulluse põhjuseks ainult Metro ja teiste huvi Eesti turule siseneda.

Kes tasuta lehest võidab, kes kaotab?

Päevalehe vastutava väljaandja Aavo Koka hinnangul ei saa tasuta lehe juures tuua välja võitjaid või kaotajaid, sellele annavad hinnangu lugejad.

“Ma arvan, et kaotajad on need, kelle toode on vilets või kelle toodet tarbitakse, sest turul puudub alternatiiv,” ütles Kokk. Tema arvates võidab see, kes esimesena turule tuleb.

“Iga uue meediumi tulekuga turg alati suureneb ning turule tekib uut raha. Ma usun, et uus leht võtab raha ära otsepostitusturult, kus on suhteliselt palju raha. Sealt tuleb osa raha,” ütles Baltic Marketing & Advertisingi juhataja Hando Sinisalu ning lisas, et kaotab natukene ka raadio. “Traditsioonilised päevalehed ei kaota rahaliselt, sest reklaamiturg kasvab kenasti igal aastal,” märkis Sinisalu.

“Kaotajaid ja võitjaid on hetkel vara prognoosida, sest vaja on saada turule, saada lugejad ja reklaami teistelt ära võtta. Tasuta lehe tegemisel on mureks vaid investeeringu suurus ja riskiaste. Täpselt ei saa hinnata ju, kui suureks mõlemad osutuvad,” ütles Eesti Ajalehtede Liidu juht Toomas Leito.

SL Õhtulehe juht Priit Leito kahtleb aga tasuta päevalehe kasumlikkuses. “Kiire arvutus näitab, et tasuta leht peaks võtma 25–30 miljonit krooni reklaamiraha. Olgugi et meie reklaamiturg on hetkel väga tugev ning pidevas kasvus, ei ole tegemist lihtsa ülesandega,” ütles Leito. Eestis on tema sõnul ruumi kindlasti vaid ühele tasuta lehele.

Ekspertide hinnangud lähevad lahku küsimuses, kas tasuta uudisteleht suurendaks üldist lehelugemist.

Hando Sinisalu ütles, et Riias, kus toodi sarnane leht augustis turule, võtsid lehe kätte just noored, kes muidu ei loe lehti.

“Lätlased väitsid, et päevalehtede tiraažid ei ole langenud, vaid pigem pisut tõusnud tänu uue lehe tulekule,” lisas Sinisalu.

Toomas Leito oli arvamusel, et tasuta formaadi turule tulek ei muuda lugemisharjumust. Tegemist on ikkagi samasuguse väljaandega nagu teised, põhjendas ta.

“See, et see leht oleks relv netinduse vastu, seda ma ei usu,” lisas Leito.

Edukas Metro juba 81 linnas

Maailmas pretsedenditut edu saavutav tasuta päevaleht Metro on suurim ja kõige kiiremini arenev üleilmne tasuta päevaleht, mis ilmub hetkel 86 linnas 19 riigis, 18 keeles.

Metro kiire arengu põhjuseks ongi üleilmne levik — Metrot loeb päevas 17 ja nädalas 35 miljonit kõrgelt haritud, aktiivset ja noort inimest. Metro edu fenomeni näitab ka iga aasta ligi 50% kasvav reklaamimüük.

Metro päevalehti levitatakse peamiselt ühissõidukites ning suure inimliiklusega sõlmedes, nagu rongijaamad, bussijaamad ning linna tsentrum. Enamasti kasutatakse levikuks käest-kätte süsteemi, kus lehepoisid lehti laiali jagavad.

Nädalavahetusleht ilmub Stockholmis, Santiagos ja Hollandis pühapäeviti.

Kõik väljaanded üle maailma kannavad endas nii regionaalseid, riiklikke kui ka maailmauudiseid kiiresti leitavas formaadis ja kujunduses.

Metro üheks oluliseks põhimõtteks lehe loomisel oli kiire loetavus. Iga leht kujundatakse nii, et see oleks võimalik läbi lugeda maksimaalselt 20 minutiga ehk siis keskmise metroosõidu ajaga.

Metro ajaleht on algupäraselt Rootsi leht ning see nägi ilmavalgust 1995. aasta märtsis.

Metro 2005. aasta esimese üheksa kuu kasum oli 3,3 miljardi kroonise käibe juures 205 miljonit krooni.