Tavid skandaalis
Venemaalt tulnud rahaülekannete tegemisel kasutati võltsitud dokumente ja näilikke äritehinguid. Kahtlustuse kohaselt kanti ligi pool miljardit eurot ka ASi Tavid kontodele ning tõmmati sealt sularahas välja.
Finantspettus hakkas hargnema, kui mullu 23. mail arreteerisid Bulgaaria võimud Abramkini, kes istub endiselt vanglas.
Bulgaaria ajalehes 24 Chasa võimalikust Bulgaaria ja Eesti vahendusel toimunud rahapesust ilmunud artikli üks autoritest Momchil Indjov ütles eile Äripäevale, et Bulgaarias kinnisvarafirmana registreeritud Optima Ca oli seni Bulgaaria avalikkusele täiesti tundmatu ettevõte. “Kahjuks tegutseb Bulgaarias palju välismaa kapitalil põhinevaid kinnisvarafirmasid, millele pole keegi tähelepanu pööranud,” sõnas Indjov.
Abramkiniga on Eestis seotud kolm firmat — Instmark, Sevenert ja Montevalle. Kahel esimesel oli aruannete järgi 2006. aastal nõudeid Tavidi vastu, kusjuures Instmark on seotud Eesti seni suurima rahapesujuhtumiga.
Seda rahapesujuhtumit uurinud riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et ehkki Bulgaaria prokuratuuri menetluses olevas nn Tavidi juhtumis jooksevad läbi samad nimed ja firmadki, on tegemist siiski eraldiseisvate uurimistega.
Prokurör: skeem on nähtavasti sama
“Bulgaaria õigusabi taotlust täidetakse täiesti eraldiseisvalt. See puudutab teistel aegadel tehtud ja teisi tehinguid. Me ei edasta oma menetluse materjale, vaid meie rahvusvaheline osakond ja keskkriminaalpolitsei täidavad taotlust iseseisvalt. Ehkki see pole identne meie (2007. a rahapesu — toim) kriminaalasjaga, on skeem nähtavasti sama. Tegelased kattuvad, seekord läbib skeem ka Bulgaariat,” rääkis Evestus.
Evestus kritiseeris Vene võime, kellele Eesti esitas paar aastat tagasi rahapesu kriminaalasjas ligi sajaleheküljelise õigusabitaotluse, millele pole tänini vastust saadud.
“See asi on varjusurmas, sealt poolt on vaikus. Võimalik, et asja mahukuse tõttu võtab see aega, kuid lõplik otsus oleneb nende vastusest,” lausus Evestus.
“Venemaa poolel ei süüvinud keegi sellesse, kust see raha pärineb. Leiti, et raha päritolus pole alust kahelda ja mingit menetlust ei tehtud, uurimist ei algatatud,” ütles Evestus. “Mind huvitab väga, kuidas Bulgaaria tuvastab selle, mis meil Venemaaga pole õnnestunud. Praegu pole viiteid, kust raha on pärit. Ma ei välista, et raha on pärit ühest allikast.”
Ta lisas, et praegu Tavidile varju heita ei saa. “Tavidisse tuli raha selle eesmärgiga, et puhtaks saada. Kas Tavid oli sellest teadlik? Nii meie menetluses kui ka Bulgaaria menetluses tundub, et Tavid on heauskne firma,” lausus Evestus.
“Et kasutati Eestit ja muid riike, et raha puhtaks pesta, on teada,” märkis Evestus. “On kindel, et rahaga tehti mingisuguseid kahtlaseid toiminguid ja tehinguid, millele need isikud pole ei siin ega teistes riikides suutnud selgitusi anda. See on jäänud lahtiseks ja on palju küsitavusi. Raha päritolu on jäänud selgusetuks ja edasiseks uurimiseks oleks vaja päritoluriigi ehk Vene Föderatsiooni õigusorganite abi.”
Tavidi juht jääb üldsõnaliseks
Tavidi suuromanik Alar Tamming teatas, et pigem võiks küsimusi arutada homme (täna — toim) pressikonverentsil. Saades teada, et Äripäev avaldab artikli täna, suunas Tamming küsimused ettevõtte juhile Kuno Räägule.
“Mina pole kohtunud Dmitri Abramkiniga, aga tema näiteks on ja tema oskab üleüldse paremini vastata teie küsimustele,” sõnas Tamming. Kuno Rääk jäi aga Äripäeva küsimustele vastates väga üldsõnaliseks.
Intervjuu Kuno Rääguga.
Milliseid tehinguid tegi AS Tavid Dmitri Abramkiniga seotud Bulgaaria ettevõttega Optima Ca ning sama mehega seotud Eesti firmadega Instmark ja Sevenert? Kui tihedalt Tavidis Abramkiniga suheldi ning kuidas tema firmade tausta kontrolliti, kuna liikvel oli suur raha.
Teie küsimused on täpselt sellises stiilis, nagu mina helistaksin teile ja ütleksin, et töötate seal Äripäevas ja kas saaksite öelda, kui palju Eurexi valuutavahetus täpselt teilt reklaami on ostnud ja millises formaadis ning kellega te täpselt kohtusite, kui sealt teenust ostma tuldi.
Eesti meedias on tekkinud suur uudis ühe tagasihoidliku Bulgaaria lehe tõttu, kus faktide asemel on palju spekulatsioone.
Räägime siis faktidest. Optima Ca oli Tavidi klient…
Ma kindlasti ei saa vastata, kas see või teine ettevõte on meie klient. Ma leian, et meie kliendil on õigus sellele, et kolmas inimene ei avalikusta, kas ta on meie klient või mitte.
Samas Meelis Atonen juba kinnitas seda Postimehele.
Tema ütlusi sel teemal ma ei oska kommenteerida.
Mida Te siis üldse Äripäeva küsimustest saate kommenteerida?
Saan kommenteerida, et kliendisuhte loomisel on kindlad protseduurid lähtuvalt rahapesu seadusest. Ei saa luua kliendisuhet, kui pole näost näkku kohtunud kliendiga. Olen kogu aeg järginud seda põhimõtet. Kui mingi ettevõte on meie klient, siis selle ettevõtte esindajaga oleme silmast silma kohtunud, see on kindel.
Järelikult ka Abramkiniga?
Võin öelda “ei”, võin öelda “jah”. Aga tegemist on kliendi nimega, mida ma ei saa avaldada. Kui mõne ettevõtte bilansis oli kirjas, et neil on meie vastu nõudeid, siis see ettevõte on andnud meile raha mingiks tehinguks või millekski niisuguseks.
Kui korterisse registreeritud ettevõtted tahavad teha teiega suuri tehinguid, kuidas käitute?
Kui ettevõte on Eestis registreeritud ja näiteks osutab veel mõnda finantsteenust, siis see tähendab, et juhatus on usaldusväärne, kuna firma on saanud loa finantsvahendusega tegeleda. Ja kui ettevõttel on ka konto näiteks kolmes pangas, on pank ka kontrolli läbi teinud ja teadlik, et raha on kõik õige. Igatahes Tavidi eesmärk on pigem võimuorganeid aidata, et ei tekitataks mingit jama ja pahandust.
Kas olete viimastel aastatel esitanud teateid kahtlaste tehingute kohta?
AS Tavid on ainuüksi eelmisel aastal saatnud võib-olla tuhandeid teateid. Ajakirjandus on võtnud ette materdamise, et Tavid on hirmus rahapesija. Selle asemel, et vaadata, et aitame võidelda hoopis rahapesu vastu. Võib-olla tänu meile on paljud kurikaelad kinni peetud.
Kes on kes
Dmitri Abramkin
* Sündinud 1970. aastal, elukoht Peterburi. Vene pressis on kirjutatud, et mees tegeleb Peterburis suuremahulise käibemaksupettusega.
* 2003. aastal püüdis ta Vene riiki petta, nõudes fiktiivsete tehingute eest maksuametilt 10 miljonit rubla.
* Kasutab niinimetatud riiulifirmasid, mis omavahel teevad fiktiivseid ostu-müügitehinguid.
* Kuna mehel on õiguskaitseorganites kõrgetel ametikohtadel sõpru, siis ei jõudnud maksupettuse uurimine kusagile välja.
Skeem
Niite punus Dmitri Abramkin
* 2006. a asutatud Instmark OÜ omanik, koos Juri Džekseneviga ka juht Tüüpiline riiulifirma, mille kaudu venelased tekitavad endale sularaha.
* 31. jaanuaril 2007 võtab Igor Perepetš OÜ Instmark kontolt 500 000 eurot ning kaks päeva hiljem veel 5,855 miljonit eurot. Ta tabatakse sularahaga Eesti-Vene piiril Ivangorodis paar päeva hiljem. Eesti suurima rahapesujuhtumi uurimine on nüüdseks takerdunud.
* 2006. a käive 14,9 miljonit krooni, 2007. aastal 6,9 miljonit krooni.
* 2007. aasta lõpus oli firmal raha pangakontodel kokku 34 miljonit krooni, sellest ligi 32 miljonit oli saadud ettemaksena.
* 2006. aastal oli Instmarkil nõue Tavidi vastu (valuutavahetuse tehing) 31,2 mljonit krooni.
* Sel nädalal lahvatanud miljardieurose rahapesukahtluse peategelase, Bulgaaria kinnisvara- ja finantsteenuste kompanii Optima Ca (asutatud 2006) tegevjuht AFP teatel. Firma, millele laekus Bulgaaria ajalehe 24 Chasa andmetel kahtlane Vene raha. Kandis väidetavalt poole summast ASile Tavid, mis saatis raha omakorda tagasi Venemaale.
* Teine pool summast kanti ajalehe andmeil üle Küprose, Araabia Ühendemiraatide, Hongkongi ja teiste riikide kontodele.
* 2006. a asutatud Sevenert OÜ omanik, koos Juri Džekseneviga ka juht 2006. a käive oli 24,4 miljonit krooni, 2007. aastal 7,5 miljonit krooni.
* 2007. aasta lõpuga oli firmal raha pangas 32 miljonit krooni.
* 2006. aastal oli firmal nõudeid Tavidi vastu kokku 46,9 miljonit krooni.
