Tax-free kaotamine kütab kirgi

Veel paar aastat ummistavad kadakaturistide hordid Tallinna tänavaid, sest kui Eesti Euroopa Liitu astub, peab kaduma ka tax-free. Teede- ja sideministeerium ennustab teenindusfirmadele suurt pankrotilainet.

Hetkest, mil Eesti saab Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks, peavad nii laeva- kui ka lennufirmad lõpetama maksuvaba kauplemise. Kõigi eelduste kohaselt on see aeg vaid paari aasta kaugusel.

Teede- ja sideministeerium tahab aga läbi suruda 5–10aastast üleminekuperioodi taotlemist Brüsselilt.

Valjuhäälseima protestikisa on tõstnud tax-free kaotamise vastu laevafirmad eesotsas Hansateega, kes prognoosib sellisel juhul piletihindade koguni kolmekordset tõusu ning sama suurt turistide hulga vähenemist.

Ülemöödunud aastal moodustas turismisektor SKTst ligikaudu 15%. Minister Jürgenson on ennustanud, et tax-free kaubanduse kaotamisega jääb Eesti majandusel 3 miljardit krooni aastas saamata.

“Kujutame ette, et see juhtunuks 2000. aastal — 5protsendilise majanduskasvu asemel saanuks me tulemuseks null protsenti,” on Jürgenson pessimistlikult meelestatud.

Kaubandus- ja Tööstuskoja president Toomas Luman leiab aga, et maksuvaba kaubanduse kadumisel Euroopa Liitu astudes ei ole siinsele majandusele märkimisväärset mõju.

“Tax-free kadumine laevadel toob laevakompaniidele mõistagi kaasa tulu vähenemise ja väheneda võib turistide hulk, kuid põhiline oht on selles, et osa laevakompaniisid saab sel juhul teatavad eelised,” möönab Luman, pidades silmas mitte-Eesti laevafirmasid, kes saavad Läänemerel seilates teha peatuse Ahvenamaal ning pakkuda reisijaile maksuvaba kaupa.

Laevafirmade hinnangul annab maksuvaba kaubandus kuni 70 protsenti nende tuludest. Lisaks piletihindade tõusule ning turistide arvu kahanemisele võib olulise tuluallika kadumisel suurte reisilaevade käigushoidmine muutuda ebarentaabliks.

Praegu opereerivad Tallinna–Helsingi liinil Silja Line, Viking Line, Eckerö Line, Hansatee Grupp, Lindaliini AS ja Nordic Jet Line.

Silja ja Viking Line’il oleks Rootsi-liini tulude arvel võimalik katta Tallinna-liini kahjumit juhul, kui pileti hinda ei tõsteta, sest kiirlaevade tuludest moodustavad suurema osa piletimüügitulud.

Eesti laevafirmad kardavad, et kuna teistel firmadel puudub võimalus doteerida reisilaevade piletihinda, siis tuleb neil keskenduda kiirlaevadega teenindamisele ning suurte reisilaevadega opereerimisel hakkavad turgu valitsema Rootsi reederid.