Tehispäike kasvatab Silmeti kasumlikkust

Tehispäikeseks nimetatud maailma esimese termotuumajaama rajamine on kergitanud ligi 15 protsenti nioobiumi hinda, mis kasvatab Silmeti kasumlikkust.

“Me näeme, et hind tõuseb järgmisel ja ülejärgmisel aastal veel,” ütles Silmeti juht Tõnu Vetik, kelle sõnul on oodata, et kui termotuumajaama hakatakse ehitama, siis ületab metallilise nioobiumi nõudlus pakkumise.

Vetiku sõnul on nioobiumi hind praegu võrreldav nikli hinnaga, mis on umbes 30 000 eurot ehk 450 000 krooni tonn. Vetiku sõnul langes 2002.-2003. aasta maailma majandussurutises nioobiumi hind umbes 25 protsenti, kuid on nüüdseks peaaegu endisele tasemele tõusnud.

Haruldased metallid nioobium ja tantaal moodustavad natuke üle poole Silmeti toodangust. “Hinnatõus on ettevõttele kasulik, aga ettevõtete põhimured puudutavad ka meid. Töötajate palgad ja energeetika läheb kallimaks,” ütles Vetik.

Silmeti omanik Tiit Vähi, kes eile oli hõivatud, rõõmustas siiralt veebruari alguses Eesti Tööandjate Keskliidu juubelikonverentsil nioobiumi hinna tõusu üle. Tema sõnul on Eesti ja Hiina maailma suurimad muldmetallide tootjad.

Maailma esimene termotuumajaam ehk tehistäht Maa peal peaks valmima 2016. aastaks Lõuna-Prantsusmaal Cadarache’is. Ülemöödunud aastal kokkulepitud 35 aasta pikkuses ja hinnanguliselt kuni 10 miljardit eurot maksvas projektis osalevad Euroopa Liit, USA, Jaapan, Hiina, Venemaa ja Lõuna-Korea. Tegemist on kalleima rahvusvahelise teadusprojektiga peale rajamisel oleva rahvusvahelise kosmosejaama.

Akadeemik Anto Raukase sõnul võib oma osa tuleviku tuumaenergeetikasse anda ka väike Eesti, kas või näiteks Silmeti toodangu näol. “On ju seal toodetava nioobiumi korrosiooni- ja kuumuskindlad sulamid mitte üksnes rakettide, reaktiivmootorite ja gaasiturbiinide, vaid ka tuumareaktorite oluliseks konstruktsioonimaterjaliks ning vajadus selle hinnalise metalli järele kasvab pidevalt,” rääkis Raukas ja lisas, et just seetõttu on suuresti tõusnud ka nioobiumi maailmaturuhind.

Sellise tehnoloogia arendamise pooldajad loodavad saada lõputut odavat ja keskkonnasõbralikku energiat, kasutades “tuumakütuseks” vett. Üks kilogramm fusioonkütust annaks sama palju energiat kui 10 miljonit kilogrammi fossiilkütust.

mis on mis

AS Silmet

• üks Euroopa suuremaid haruldaste ja muldmetallide tootjaid.
• Ida-Virumaal Sillamäel asuv ettevõte annab tööd 550 inimesele.
• Käive oli möödunud aastal veidi alla 500 miljoni krooni. Kasum jäi 1 ja 10 miljoni krooni vahele. Aasta varem teeniti 8,6 miljonit krooni kasumit.

Taust

Termotuumajaam

• Termotuumajaama on võrreldud tehistähe rajamisega maakerale, kuna selles saavutatav termotuumareaktsioon sarnaneb Päikesel toimuvaga.
• Säästva Eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee sõnul saadakse tuumajaamades energiat uraanituumade lagundamisel ehk fissioonil, termotuumajaamades kavatsetakse seda saada aatomituumades olevate nukliidide kokkusurumisel ehk fusioonil. Muus osas on elektri tootmine tuumafissioon- ja tuumafusioonjaamades sarnane tavapärastes soojuselektrijaamades elektri tootmisega.