Teine pensionisammas Euroopa kalleim
Praegu pakutavate fondide puhul võivad tasud moodustada pea poole sissemaksetest.
Eestis kõrgeimad tasud
“Eesti fondivalitsemise tasud on uuringute kohaselt Euroopa kõrgeimad,” nentis finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm. Nii märgib Centre for European Economic Research 2006. aasta analüüs, et Eesti fondide valitsemistasud on koos Poola ja Ungariga Euroopa Liidu kõrgeimad. “Kui analüüsi kohaselt on keskmine valitsemistasu Euroopas aktsiafondide puhul 1% ja võlakirjafondide puhul 0,6%, siis Eestis on vastavad näitajad 1,7% ja 0,9%,” selgitas ta.
Analüütikud eriarvamusel
SEB Eesti Ühispanga Fondide juhi Sven Kunsingu sõnul on fonditasud adekvaatsed ja mitmel juhul madalamad kui Euroopas. “Tasud tunduvad suured raha ajaväärtuse tõttu. Raha väärtus 40 aasta pärast pole päris see, mis ta on täna,” ütles Kunsing.
“Fondi varade mahu puhul kehtib loogika, et mida pikem on periood, seda rohkem hakkab selle muutumisele mõju avaldama sissemaksete asemel tootlus,” selgitas Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas, kelle arvates loob fondide varade mahu kasv võimalusi tasude alandamiseks.
“Suurim võimalus pikaajalise tootluse parandamiseks ei peitu tasude alandamises, vaid suuremat tootlust võimaldavate varaklasside lubamises,” arvas Kunsing ja tegi ettepaneku avardada praegust 50% piirangut investeeringutel aktsiatesse 100 protsendini. Kunsingu sõnul oleks sellega saavutatav võit palju suurem kui tasude alandamisel.
“Finantsinspektsioonil puuduvad andmed selle kohta, et suhteliselt kõrgemad tasud on taganud Eesti fondidele ka suhteliselt kõrgema tootluse kui teistes riikides,” kostis seepeale Nõmm.
Pensionikoguja: jälgin fondi 4-5 korda aastas
Linxtelecomi müügijuht Siim Needrit jälgib oma pensionifondi mitu korda aastas ja kolmanda samba külmutas osaliselt just kõrgete teenustasude tõttu.
Möödunud nädalal avaldatud Turu-uuringute ASi uuringust selgus, et enamik ehk 59 protsenti liitunutest ei jälgi oma pensionivara.
Omakorda nendest, kes vara jälgijavad, enamik ehk 72 protsenti teevad seda harva — vaid kord või kaks aastas. Vaid 11 protsenti teise samba pensionifondiga liitunutest oli varem valitud fondi vahetanud.
Euroopa kõrgeimad tasud tulid üllatusena
“Jälgin pensionifondi 4-5 korda aastas. Vaatan peamiselt, kui palju on fondi kogunenud ja kui suur on tootlikkus,” tunnistas 25aastane Linxtelecomi müügijuht Siim Needrit. “Seda, et fonditasud on kõrged, tean küll, aga et kõrgeimad Euroopas, seda mitte.”
Needritil oli ka kolmas sammas, aga sellega läks halvasti ja ta põhimõtteliselt külmutas selle. “Ei tundunud kuidagi mõttekas iga kuu 300 krooni fondi kanda ja maksta kõrgeid teenustasusid. Seda enam, et seda ei saa jooksvalt kasutada, kui vaja,” ütles nüüd vaid korra kvartalis sissemakseid tegev Needrit.
“Seda, et inimesed ei kipu oma pensionivarasid kogu aeg kontrollima, ei saa otseselt negatiivseks tulemuseks pidada. See võib olla ka märk usaldusest fondivalitseja vastu,” ütles SEB Eesti Ühispanga Fondide juht Sven Kunsing.
Hansapanga osakonnajuhi Art Lukase sõnu on suurel osal inimestest pensionisäästud veel suhteliselt väikesed, aga nende kasvades kasvab ka huvi nende käekäigu vastu.
Tasude alanemisele aitaks kaasa avalikkuse surve
Finantsinspektsiooni osakonnajuhi Andre Nõmme sõnul on avalikkuse surve fondide tasude alandamiseks olematu, sest inimeste teadlikkus on väike. Nõmme sõnul on rahandusministrile esitatud ettepanekud fondi sagedamini kui kord aastas vahetamise kohta ja senise tasude mudeli asendamiseks ühe tasuga.
Tasusid ei jälgita
Eiki Nestor
endine sotsiaalminister, pensionisammaste looja
Teise samba esimene võimalus oli, et kõik teeb turg. Teine oli kõik ette ära määrata ja kolmas oli vahepealne võimalus, mis meil tekkis. Leidsime, et mõistlik on panna fondid üksteisega konkureerima, aga seaduses on fonditasu laed, sest teises sambas olek eeldab elementaarseid väikeaktsionäri teadmisi, aga uskuda, et selliseid inimesi on palju, oleks olnud naiivne. Nüüd peaks turg toimima. Igal sügisel, kui fondivahetuse tähtaeg kukub, siis fondid aktiviseeruvad ja reklaamivad ennast. Aga ma ei ole nii naiivne, et arvan, nagu inimesed jälgiks fondide teenustasusid ja teeks oma valikuid selle pealt.
taust
II sammas alustas kuus aastat tagasi
• II sammas ehk kohustuslik pensionikindlustus alustas 2001. aastal, selle üks peamisi väljatöötajaid oli tolleaegne sotsiaalminister Eiki Nestor.
• Kohustuslik on see kõigile, kes on sündinud alates aastast 1983.
• Umbes 2/3 palgasaajatest on praeguseks II sambaga ühinenud.
• Töötava inimese brutopalgast läheb iga kuu 2 protsenti pensionifondi, sellele lisandub 4 protsenti töötaja palgalt makstavast sotsiaalmaksust.
