Telemees Raimo Kummer käib kalal ligi sada korda aastas


Telemees Raimo Kummer käib kalal ligi sada korda aastas
AP/Scanpix

Enamik meist käib ikka elus korra kalal, seda meeldiva vaheldusena sõprade seltsis ja ilusa ilmaga. Tõeline kalamees näppab aga kalal käimiseks aega n-ö vabast ajast ning kalasaagist olulisemgi on loodusest ammutatud emotsioonid ja tervislikkus pealekauba. Oma kalameheelust räägib telemees Raimo Kummer.

Kuidas Teist sai kalamees?
Lapsena oleme kõik kala püüdnud. Minu esi esimesed mälestused kalapüügist pärinevad suvistest vanaema juures maal viibimistest. Sain Kotka tammi pealt oma esimesed haugid ja olin jube uhke, kui nendega koju läksin. Siis tuli kalapüüki pikem paus, uuesti alustasin veidi rohkem kui 10 aastat tagasi ja siis arenes asi ikka väga kiiresti. Ju ma siis kala sain. Esimesele spinningule järgnes teine, nüüd on ritvasid kodus kindlasti üle kümne, paat ja mootor on ka. Püüan õnge, spinningu ja võrguga. Lisaks muidugi talvekalapüük ja parematel aastatel jõuan kalale ca 100 korda.

Kui oluline on Teie jaoks kala puhul tervislikkuse aspekt?
Kala pärast kalal ei käida, odavam on poest osta. Käin emotsiooni pärast, käin looduses puhkamas, tervis tuleb sellega kaasa.

Milliseid kalu püüate meelsasti?
Hetkel on lemmikuteks lõhelised: meriforell, lõhe, siig, vähem jõeforell. Väga meeldib ahvenapüük eriti talvel sikutiga jääaugust. Vahel püüan ka haugi, latikat, koha, lesta, räime. Tegelikult püüan ma heameelega kõiki kalu, mida on võimalik kätte saada.

Milliseid roogasid neist valmistate?
Kui kala on võimalik süüa toorelt, siis seda ma igal juhul eelistan. Näiteks siia küpsetamine on minu arvates täielik raiskamine. Toorelt saab veel süüa lõhet, forelli, ahvenat, räime. Toorelt, st soolatult. Soolakala valmistamine on minu töö. Heameelega suitsutan kala, eriti ahvenat ja lesta. Kui asi läheb praadimise vòi küpsetamiseni, siis see on meil naise pärusmaa, tal tuleb paremini välja.

Jagage häid soovitusi kalatoitude valmistamiseks.
Süüa toorelt kòik mis vòimalik. Kui suitsutada, praadida või küpsetada, siis on kõige olulisem kala mitte ära kuivatada. Ma ei saa aru, mismoodi toidukohad seda suudavad, mina näiteks ei suuda väljas kala süúa, sest tavaliselt on see ära rikutud. Igal kalal on oma valmistamisviisid ja neid peab teadma. Kõige kergem on mööda panna soolaga, enamasti tuleb sool lisada alles pärast küpsetamist, sest sool võtab kala mahlad lahti ja nii ta ära kuivabki. Retseptiraamatud on päris head, näiteks Kalastaja retseptiraamat, seal on kirjas retseptid, mida kalamehed ise kalatoitude valmistamises kasutavad ja nende järgi ei eksi.

Mida silmas pidada kala käitlemisel?
Oluline on vaadata, et kala on värske! Minul seda muret väga ei ole, aga poest olen küll poolmädanenud lõhet ja lutsu saanud. Kui ise püüda,i on väga oluline kala kohe surmata ja veri välja lasta, siis jääb liha kvaliteet oluliselt parem. Kui tahate nautida sellst rooga nagu ahvenafilee, siis peab selgeks saama ka fileerimise. See ei vòta kaua aega, esimesed 100 kg kala läheb õppimiseks, pärast seda hakkab enam-vähem välja tulema. Ahvenafilee maksab poes muidu ca 22 €.

Soovitage mõni hea ja lihtne kalatoidu retsept.
Lõika siig, forell või lõhe fileeks ja tükeld ca 1 cm paksusteks viiludeks. Laua kaussi sibularõngad, kala, sool, pipar jne. Lase 12 h külmkapis seista ja söö kuuma kartuli või leivaga. Kui tahad kohe süüa, siis klopi kala kausis ca 7-10 minutit. Kui kannatad oodata, lase kalal 20 minutit tõmmata. Vaata, et soolaga ei liialda!