Umbes 80% soolast tuleb poest ostetud valmistoitudest ja toiduainetest, ülejäänu lisatakse ise toiduvalmistamisel juurde. “Seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust. Palju soola võib olla toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks leivas või hommikusöögihelvestes,” lausus Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

Kindlasti tuleks jälgida soolasisaldust töödeldud toodete, näiteks vorstide, sinkide, leibade, kalakonservide, juustude ning kastmete ja maitseainesegude pakenditel. Rohkelt soola sisaldavad ka kulinaarialettide valmistoidud, mida võiks võimalusel vältida. Ka värske liha ja lihatoodete puhul tasub lugeda märgistust, kuna neile lisatud sool ei kajastu toote nimes. “Kindlasti ei tule neist toiduainetest loobuda, vaid alati tuleks valida väiksema soolasisaldusega variante,” rõhutas ekspert. 

Kahjuks ei ole pakenditel soolasisaldus märgitud ühtsel viisil. See võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest  soovitatavast kogusest. Ka ei ole soolasisaldus märgitud kõikide toitude pakenditele. See on kohustuslik teatud suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt „vähesoolane”.

Pakendiinfo hõlpsamaks lugemiseks on Tervise Arengu Instituut välja töötanud uue veebipõhise soolakalkulaatori, mis arvutab välja toiduaines oleva soolakoguse, võrdleb seda teiste sarnaste toodete soolasisaldusega, arvutab soola koguse söödud toidust ning võrdleb seda maksimaalselt lubatuga. Kalkulaatori saab tasuta alla laadida ka nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutamiseks.

Veebielehel http://www.toitumine.ee/kampaania/soolapanekahvliga on samuti õpetus, kuidas leida pakendilt toote soolasisaldust, miks ja kui palju soola me vajame ning kuidas vähendada soolatarbimist. Samal lehel on ka varasemalt välja töötatud soolakalkulaator, millega saab arvutada kokku kogu oma päevamenüüs sisalduva soola koguse.

Oma soolatarbimiselt oleme ülejäänud Euroopaga sarnasel tasemel, mis tähendab, et tarbime vähemalt kaks korda soola nii palju kui peab, ehk üle 10 grammi päevas. Soola võiks aga päevas saada maksimaalselt 5 grammi ehk umbes üks triiki teelusikatäis. Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Juhul, kui tootepakendil on antud naatriumikogus, siis soolagrammideks saab selle teisaldada, kui korrutada naatriumikogus 2,5ga.

Soola kahjulik toime tulenebki naatriumist, õigemini selle liigtarbimisest. Soola pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku, mis omakorda suurendab südamehaiguste tekke riski. Ülekaal, liigne alkoholitarvitamine, diabeet ja stress suurendavad soola vererõhku tõstvat toimet veelgi, sest need halvendavad neerude võimet soola eritada. Lisaks on leitud, et liigne soolatarbimine on seotud ka teiste haigustega nagu osteoporoos, neeruhaigused, ülekaal, vähk ja see halvendab astma sümptomeid.