Tervislik sojataim kasvab ka Eesti põldudel

Dietoloogide arvates kujuneb soja XXI sajandi peamiseks tervisliku toidu allikaks. Kuna soja puhul ei saa rääkida erilisest maitsest, lõhnast ega välisest atraktiivsusest, saab sojatoodete kasulikkust tutvustada eelkõige tervendavate omaduste kaudu.

Sojatoodete kasulikkus on ilmselge ja silmnähtav, kuid süüa tuleb sojat mõõdukalt, sest juba meie esivanemad ütlesid: „Kõik mõõdukas on tervislik“. 25 g sojavalku päevas on piisav kogus organismi varustamisel õiget tüüpi valkudega.

Viimastel aastatel on soja kasvatamine levinud ka Eesti hobipõllupidajate seas. Soja on soojanõudlik lühipäevataim, kuid on loodud ja luuakse uusi sorte, mis valmivad ka pikema päeva ja mõõdukama soojusega aladel.

Jõgeva Sordikasvanduses katsetati sojaoa kasvatamist aastatel 1937-1941, kuid sobivate sortide puudumisel ja halbade ilmastikuolude tõttu neil aastail otsustati katsed lõpetada. Alates 2005. aastast on taasalustatud katseid sojaoaga Jõgeva SAI-s, eesmärgiks luua kodumaine sort ning täiustada agrotehnika alaseid soovitusi. Senised tulemused on paljulubavad, keskmine seemnesaak katses on olnud 2 t/ha. Keemiliselt koostiselt ei jää Eestis kasvatatud sojaoad alla parimatele välismaa ubadele: toorproteiini keskmiselt 40%, toorõli 20%. Vähetähtis ei ole ka fakt, et katsetes kasutatakse ainult GMO vaba materjali.

Soja sordiaretus toimub Sojaliidu ja selle liikmeskonna initsiatiivil. Tegevuse eesmärgiks on saada Eestis kasvav ökoloogiliselt puhas GMO-vaba (geneetiliselt muundamata) sobiva kasvuaja pikkuse ning suure saagikusega sojaoa sort, mis pakuks toorainet toiduainete- ja loomasööda tootmisele ning töötada välja sojaoa Eestis viljelemise agrotehnika.