Erinevate taimede idude toiduks tarvitamine võimaldab tagada organismile vajalikud ained sõltumatult aastaajast. Idud kujutavad endast looduslikku kontsentraati vitamiinidest, fermentidest, mineraalainetest ja kergesti omastavatest valkudest ning süsivesinikest. Idanenud tera stimuleerib organismi isepuhastumis- ja taastumisvõimet, mis on leidnud juba tõestamist.

Vitamiinide sisalduselt võib idandeid võrrelda paljude köögiviljade ja puuviljadega. Näiteks, C-vitamiini on nisuidudes samapalju kui apelsinimahlas, piisav kogus A-vitamiini(õigemini A — provitamiini), karotiini rohkem kui teistes rohelistes köögiviljades. Peale selle on noored kasvud rikkad B rühma ja E-vitamiinide poolest (naturaalne E-vitamiin omastatakse 10 korda kergemini kui tehisanaloog), samuti sisaldavad nad optimaalses vahekorras kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja kaaliumi. Idudes sisalduv kaltsium hoiab ära luude haigestumise ja on kergesti omastatav tänu rikkalikule mikroelementide valikule, mida samuti idudes leidub.

Noortes idudes on peidus tohutu fermentide energia, mis stimuleerib vereringet ja noorenemisprotsesse organismis raku tasemel. Et saada fermentidest maksimaalselt kasu, tuleks kasutada ainult värskeid ja töötlemata idandeid. Sest termiline töötlemine , taimede kuivatamine või pikk säilitamine hävitavad fermendid.

Praegusel ajal ei ärata enam imestust kunagi haruldased olnud road soja, lutserni, lambaläätse ja nisu idanditest. Populaarseks eineks on saanud munguba idandid (üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast). Need seemned sisaldavad 24-28%valke ja 46-50% tärklist. Valkude koostises on 4-8 % lüsiini, 6-8% arginiini ja metioniini — need on inimesele eluliselt tähtsad aminohapped.

Allikas: seemnemaailm.ee