Tippjuhte ähvardab töökoha kaotus

Viimase aja trendi jälgides ja tippjuhtide arvamuse põhjal ähvardab Eesti ettevõtete juhte ametikoha kaotus.

IBM Eesti juht Valdo Randpere ütles eile intervjuus, et Eestis on läbi aeg, kus tippjuhid töötasid oma kohal elu lõpuni. “Läbi on see aeg, kus sündisid tööle ja surid seal,” ütles Randpere. “Me oleme isegi heas seisus, et juhte ei vallandata kvartalitulemuste peale. Praegu on omanikud orienteeritud ainult aktsiakursside peale. Ameeriklased on siin eriti karmid, sa pead resultaate tooma. See käib mängureeglite hulka.”

Nii Randpere kui teised tippjuhid olid nõus, et see, mis juhtub Eestis, on mujal ammu tavaks. Tippjuhil on omanikuga lepingus kirjas, et ta võib päevapealt töö kaotada. See toob omakorda kaasa langevarjud, mis tähendab, et tippjuhile makstakse vallandamisel ühe kuni kolme aasta palk.

Tippjuhtide lahkumisest on saanud trend. Üleeile lahkus Kreenholmi juht Meelis Virkebau, aasta algul Tallinna Piimatööstuse juht Neeme Jõgi. Möödunud aastal lahkusid ametist Toomas Tamsar (Tallinna Kaubamaja), Maldar Mäesalu (Kesko), Jaan Kallas (Sangar), Mihkel Sims (ETK), Meelis Kukk (Viisnurk), Urmo Vallner (Selver), Madis Võõras (Klementi) ja Peeter Raudsepp (K-Rauta).

Eesti Telefoni juht Valdo Kalm iseloomustas eile tippjuhtide olukorda sõnadega: “Tuul on selle koha peal kõva.” Tema sõnul muutub majanduselu kiiremini kui oskame arvata. See nõuab juhilt enam oskust kiiresti reageerida ja teha meeskonnatööd. Samuti on oluline keskenduda tulemusele, sest omanikud vaatavad ainult seda.

Koolitusfirma Invicta juht ja omanik Mihkel Pärjamäe ütles, et Eestis hakkab saabuma aeg, kus ettevõtted vajavad ülesehitaja asemel stabiilse perioodi juhte. Ehk neid, kes kuulekalt täidavad omanike soove. Sama pani tähele koolitusfirma Mercuri esindaja Eestis Kaido Vestberg. Lisaks on Vestberg tähele pannud, et ülemaailmne majanduskriis on muutnud Eesti ettevõtete välismaised omanikud ettevaatlikuks. Valdo Randpere tõi välja, et Eestis ei saa juhid tihti aru, et nad pole omanikud. “Omanik seab eesmärgid, juht tegeleb eesmärkide saavutamisega. Kui juht omaniku vaadetega kokku ei lähe või seda ei suuda, siis ta lahkub,” ütles Randpere.

Meelis Virkebau põhjendas oma lahkumist sellega, et tema nägemus ei läinud kokku emafirma juhtide nägemusega. Sama põhjuse tõid lahkumisel mitu teist tippjuhti.

Nii Virkebau kui mitmed teised lahkunud tippjuhid ütlesid, et lahkumiskompensatsioon oli korralik ja vastas ootustele. Randpere ütles, et tippjuht peab laskma kohe algul kirjutada leppesse sisse, et kui vallandatakse, siis makstakse välja mitme aasta palk. “Et juht ei teeks tööd hirmu pärast, vaid veendumuse pärast. Muidu hakkad vaikselt vastu töötama,” ütles Randpere.

Eestis on nn langevarju ehk kuldse käepigistuse kasutamine levinud, aga mitte igas ettevõttes. Nordea Eesti juht Juhani Seilenthal ütles, et Nordea kontserni poliitika ei näe ette kuldseid käeraudu ega kuldseid käepigistusi.

Seilenthali sõnul on tippjuhil oluline täita ettevõttele püstitatud eesmärke. Ta ütles, et tema on suutnud eesmärgid täita ja ületada, mistõttu ta koha kaotust ei karda. “Vahepeal oli mõned aastad nii, et ükski tippjuht ei vahetunud. Nüüd tuleb tippjuhil palju uusi mõtteid välja käia. Ettevõtted satuvad teistsugustesse ajajärkudesse. Üks juht, kes on palju loonud, sel on raske saneerida,” rääkis Seilenthal.

Teine suundumus on tema sõnul, et omanikud, kes vahepeal tõmbusid tagasi, tulevad nüüd uuesti ametisse ja eelistavad ise ettevõtet juhtida.

“Pole aga olnud kuulda sellistest juhtumitest, kus lahkumise põhjus on kuritegu või omanikele vastutöötamine, maailmast leiab ka selliseid juhtumeid,” lisas Seilenthal.

Aastaga said ametist lahti kümmekond tippjuhti

Viimase aasta jooksul on pidanud oma ametikohalt lahkuma kümmekond tippjuhti. Firmajuhtide hinnangul otsivad ettevõtete omanikud viimasel ajal senisest erineva juhtimisstiiliga inimesi. Ülehitamine on asendumas stabiilsusega.

• jaanuar 2002 — vabastati oma ametikohast Tallinna kaubamaja juht Toomas Tamsar. Tamsare asemikuks sai vaevalt pool aastat kaubamajas töötanud Kati Kusmin. Põhjusi, miks Tamsar lahti lasti, omanikud ei valgustanud.
  2001. aasta 9 kuu jooksul müüs kaubamaja küll rekordiliselt palju kaupu, kuid ettevõtte kasum oli viimase viie aasta jooksul nõrgim tulemus.
  AS Tallinna kaubamaja suurimad aktsionärid on AS NG Investeeringud (67%), Baltic Republics Fund (11%) ja Nordea Panga kliendid (7%).

• märts 2002 — omanikud ei pikendanud töölepingut 3 aastat ASi Wendre juhtinud Tõnu Laksiga Wendre suuromaniku Peter Hunti ja Tõnu Laksi vahel idanes konflikt, kuna Hunt tarnis Wendrele oma tooraine firma kaudu kangast kallimalt, kui seda oleks võinud osta teistelt firmadelt. Laksi arvates, kes ühtlasi oli ka Wendre väikeaktsionär, tegeles suuromanik firmast raha välja viimisega.
  Wendre on Baltimaade ja Skandinaavia suuremaid teki- ja padjatootjaid, eksporti läheb enamik toodangust. Mõned aastad tagasi ostetud võimsad liinid võimaldavad ettevõttel toodangu teha kuni poole miljardi krooni eest aasta.

• mai 2002 — vabastati päevapealt aasta algusest Kesko Foodi juhina ametis olnud Maldar Mäesalu Kesko Balticu juhi Seppo Hämäläineni sõnul oli Mäesalu vallandamise põhjus suutmatus omandada kontsernis olevaid juhtimistavasid ning kohanduda kontserni vaadetega. Maldar Mäesalu sõnul soovisid Soome omanikud, et Eesti kohta tehtavad otsused käiksid Helsingist läbi ning Soome peakontori poliitika oli ka mitte küsida kohapealsete juhtide arvamust.
  Kesko Foodi kontserni kuuluva Säästumarketi keti turuosa on Profindeksi andmeil Eestis ETK järel teisel kohal, ulatudes ligi 15 protsendini.

• juuni 2002 — suurima jaekaubandusgrupi ETK juhatuse esimees Mihkel Sims vabastati ametist ettevõtte nõukogu ühehäälse otsusega.
  Neli aastat ETKd juhtinud Simsi vallandamise põhjuseks tõi ETK nõukogu esimees Väino Sassi probleemid ETK süsteemisiseste partnerite teenindamisel.
  2001. a teenis ETK 53 mln krooni miinust, otsa oli saanud vara, mille müügiga finantsseisu oli turgutatud. Simsi juhtimise all kerkis näiteks 110 mln krooni eest Maksimarket Laagrisse. Algusest peale avarusega parklas ja kassasabade puudumisega silma paistnud Laagri Maksimarketi kuukäibed jäävad 15 mln krooni kanti, tasuvusest saaks hakata rääkima umbes poole suuremate kuukäivete juures.

• august 2002 — ASi Sangar kaks aastat juhtinud Jaan Kallas sai oma kohalt “mõlemapoolse kokkuleppe” tulemusel lahti
  Sangari nõukogu esimehe Gunnar Krafti sõnul nägi Kallas ette firma kiiret arengut, mis omanike arvates ei oleks olnud kooskõlas Sangari finantsvõimalustega.
  Kallase juhtimise all kasvatas Sangar 2001. a käibe kahekordseks võrreldes aasta varasema ajaga (vastavalt 160 ja 75,2 mln kr), ettevõtte kasum samal perioodil aga vähenes 6,7-lt 5-le miljonile kroonile. Sangari omanik on 49,8 protsendiga Jüri Krafti firma OÜ Alfred Seif, 15% Sangarist omab Suprema Securities, ülejäänud osa Sangari töötajad.

• oktoober 2002 — ASi Viisnurk juhatuse esimees Meelis KukK vahetati ettevõtte nõukogu poolt välja müügialase taustaga Tiit Arro vastu.
  Põhjuseks tõi Viisnurga nõukogu liige Joakim Helenius, et seni tootmisele keskendunud Viisnurgast peab saama müügile ja marketingile keskendunud ettevõte.
  Viisnurga 9 kuu käive oli 258,2 ja kasum 0,6 mln kr. Kasum vähenes ainuüksi kolmanda kvartaliga üle 3 mln krooni. Aasta varem oli Viisnurk lubanud majandusaruandes, et ettevõte 2002. aasta käive peaks kasvama 15% ning kasum jõudma 2000. aasta tasemele, kui ettevõte teenis ligi 32 mln kr. Viisnurga aktsiapaki 60protsendiline omanik on Baltic Republics Fund.

• november 2002 — aastaid ASi Klementi juhtinud Madis Võõras vabastati oma kohalt.
  Klementi nõukogu esimehe Indrek Rahumaa teatel pidi juhtkond muutma firma oluliselt efektiivsemaks ning valitud strateegia oleks nõudnud senisest kiiremate radikaalsete otsuste elluviimist. Nõukogu arvates oli selliseid otsuseid võimatu viia ellu juhil, kes oli olnud ettevõtte eesotsas pikki aastaid.
  Klementi 2002. a 9 kuu käive oli 95,5 mln kr. Börsile saadetud strateegilistes väljakutsetes on Klementi teatanud, et seoses põhjamaades tuntud naisterõivaste kaubamärkide omandamisega PTA Group Oy’lt planeerib Klementi müügikäibe kasvatamist aastal 2003 ligi kaks korda.

• november 2002 — oma töökohad pidi maha jätma ka Selveri juhatuse esimees Urmo Vallner, samuti teenindus- ja turundusjuht Ants Vasar ning ostudirektor Anu Kudeviita.
  Selveri uue juhi Ain Taube sõnul polnud nõukogu antud eesmärgid täidetud. “Ettevõte peab arenema agressiivsemalt ja rohkem arendama turundustegevust,” ütles Taube novembris. “On parem kui seda teevad uued inimesed, konkurentsi-situatsioon.”
  Tallinna Kaubamajale kuuluva Selveri-keti omanikke võisid ärritada hõredad Tondi ja Merimetsa poed Tallinnas või siis lojaalsusprogrammi muutus, kus varasema 5protsendise allahindlusega harjunud kliendikaardiomanikke alternatiivina pakutud tagantjärele loosimised ei kütkestanud ning sammud seati odavamat hinda pakkuvatesse müügikohtadesse. Ka ei kasvanud 2002. aastal kolme poega väljapoole pealinna laienenud Selveri käive võrreldes mullusega eriti.

• detsember 2002 — Aasta lõpus sai “kinga” Tallinna piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi.
  Jõgi sõnul soovisid omanikud ettevõttest rohkem kasumit välja võtta ning omanike ainus etteheide temale oli, et põllumeestele on piima eest ehk liiga palju ja liiga hästi makstud.
  Jõgi juhtis Tallinna piimatööstus kolm aastat ning tema käe all jõudis ettevõte sügavast kahjumist kasumisse. 1999. a kandis piimtööstus maha 60 mln krooni, eelmisel aastal jõudis 14 mln krooniga kasumisse. Piimatööstuse aktsiapaki omanikud on Oliver Kruudal 76, Heino Priimägi 15 ja Aare Annus 9 protsendiga.

• jaanuar 2003 — Aasta alguses vabastati päevapealt ametist ASi Tallegg kaks juhtkonna liiget.
  Põhjuseks võivad olla erimeelsused ettevõtte strateegia ning investeeringute osas.
  Oma kohast jäid ilma 6–7 aastat Talleggi müügidirektorina töötanud Kai Rimmel ja Talleggi lihatööstuse direktor Ain Koitla.
  2001. aasta oli Talleggi jaoks rekordiliselt hea aasta — ettevõte teenis 69 miljonit krooni puhaskasumit ja müüs enam kui 400 miljoni krooni eest. Kasumist investeeris Tallegg eelmisel aastal 55 miljonit krooni ning firma juhi Kalvar Kase sõnul on sel aastal kavas veelgi rohkem investeerida.

• jaanuar 2003 — Vastuolud Rootsi omanikuga viisid ootamatu tagasiastumiseni kaheksa aasta Kreenholmi juhtinud Meelis Virkebau.
  Lahkumise põhjenduseks tõid omanikud eriarvamused ettevõtte arengu suhtes. Et terve eelmise aasta valitses erinevatel Kreenholmi eksporditurgudel madalseis oli Virkebau sõnul 2002. aasta tema jaoks kõige raskem. Eelmisel aastal vahetus emafirma juhtkond, uus juhtkond nägi Kreenholmi arengut erineval viisil kui Virkebau.
  Kreenholmi käive on samal tasemel püsinud juba kolm aastat, samas kasum on aasta-aastalt hüppeliselt vähenenud. Eelmise aasta prognoositav kasum peaks tulema 12,5 mln kr juurde, mis on ligi kolm korda vähem kui kolm aastat tagasi.