Tippjuhtide palgavahed hakkavad vähenema

Erinevates sektorites tegutsevatele ettevõtetele osaks saanud tagasilöögid ning omanikevahetused on jätnud mitmed tunnustatud tippjuhid tööta. Eestis otsib praegu tööd 20-30 tippjuhti.

Äripäeva arvates toob tööjõuturul tihenenud konkurents tippjuhtide hulgas kaasa selle, et käärid suurettevõtte ning keskmise ja väikeettevõtte juhtide töötasude osas hakkavad vähenema ning ettevõtte omanikel on võimalik senisest jõulisemalt dikteerida tippjuhile ette töötingimusi.

Personaliotsingufirma Fontes andmetel erineb praegu Eestis kõige väiksemate ja kõige suuremate ettevõtete tippjuhtide palk enam kui kaks korda. Samas on palgakasv olnud kõige aeglasem just suurettevõtte juhtide hulgas.

Tööd otsivate tippjuhtide suurt arvu näitas Eesti Posti juhi konkurss, millel osales 56 kandidaati. Konkursi võitnud Peeter Raudseppa kõrval kandideerisid endine Kreenholmi peadirektor Meelis Virkebau; endine Kesko Foodsi juht Gunnar Kobin; endine Tallinna Kaubamaja juht Toomas Tamsar.

Endiste tippjuhtide ühiseks jooneks on see, et nad tegutsevad edasi kas ettevõtjana või on sunnitud töötama madalamal ja vähem prestiižel ametikohal. Miks nad ei ole tööjõuturul oma varasemat positsiooni säilitanud?

Üheks põhjuseks on see, et teised ettevõtjad ei usalda pikka aega tööturul tööd otsinud tippjuhti oma ettevõtte etteotsa. Sageli on tippjuhi lahkumise põhjuseks firma kehvad majandustulemused või äriprojekti luhtumine. Ettevõtja kardab astuda samale rehale, millele astus tippjuhi endine tööandja.

Taoline kartus on põhjendamatu. Ettevõtte juhtimine langusfaasis või äriprojekti ebaõnnestumine on heaks kogemuseks. MickroLinki juht Allan Martinson on kuukirjas Juhtimine öelnud, et tema praagib töötajat valides esimesena välja kandidaadid, kes teatavad, et neil pole olnud ühtegi ebaõnnestumist. Sarnaselt Martinsoniga võiksid käituda ka ettevõtjad oma firmadele juhte valides.

Teine põhjus võib olla selles, et tööta jäänud tippjuhtidele sobivaid töökohti on Eestis lihtsalt liiga vähe. Samas on neil keeruline leida tööd väljaspool Eestit, sest välismaal on konkurents tööjõuturul veelgi tihedam.

Tööd otsivate tippjuhtide arv on suurenenud ka seetõttu, et firmade ühinemiste ja ülevõtmistega kaasneb tippjuhtide import. Välisomanikud eelistavad palgata ettevõtete juhtima välismaalast, kelle tausta teatakse ja kes on välisomaniku juures juba töötanud. Näiteks juhivad soomlastele kuuluvaid kaubandusfirmasid Eestis soomlased.

Neljas põhjus võib olla põlvkondade vahetus Eesti tippjuhtide hulgas. Tööjõuturule on lisandunud palju noori ja ambitsioonikaid juhte, kes Eesti ettevõtete erastamislaine ajal karjääri teinud keskealised juhid välja vahetavad.

Tabavalt iseloomustab täna ilmunud Äripäeva ülevaateloos tippjuhtide tööotsimist CV-Online Group OÜ juhatuse liige Agu Vahur. “Kallim kaup ongi pikema müügitsükliga nagu näiteks kallid autod. Endistel tippjuhtidel pole mõtet enne oma hinda alla lasta, kui nad hakkavad muutuma laojäägiks,” lausus Vahur.