Esimene aasta Euroopa Liidus tõestas, et toetused ei aita kaasa tootmise kasvule. Näiteks kõrgema sordi piima osakaal toetust saanud ettevõtetes vähenes mullu võrreldes 2002. aastaga. Kahanenud on ka ELi loomakaitsenõuetele vastavate loomakohtade osakaal: 2003 oli see 73,7%, 2004 — 68,5%. Vähenes realiseeritud sertifitseeritud seemnevilja osakaal kogu seemneviljas (2003 — 57,9%; 2004 — 48,2%).

Suurenenud on aga kasutatud tooraine maht kalatöötlemisettevõtetes: 2003 valmistati toetust saanud ettevõtetes 23 100 t valmistoodangut, mullu 494 800 t. Kalatööstus veab aga suure osa toormest sisse — tegemist on kala fileerimise, külmutamise ning konservide valmistamisega.

Erandiks on leheloos jutuks olnud ettevõtted, kelle kasumid ja käibed kasvasid suures osas tänu toetustele, samuti piima kokkuostuhinna tõusule — praegu 4 krooni liitrilt, Vene kriisi ajal oli see ühe krooni ringis.

Samas sõltub põllumajandus Eestis suuresti ilmastikutingimustest, mis Eestis ei ole kuigi soodsad — ikaldused ja üleujutused on siin üsna tavalised. Paljud tootjad on oma riske maandanud sel teel, et tegutsevad mitmel alal. Samuti on võimalik oma tootmist kindlustada. Teine Äripäeva seisukoha vastu rääkiv argument on see, et meie ettevõtted peavad konkureerima ELi põllumajandustootjatega, kes on aastakümneid saanud ja saavad ka edasi suuri toetusi. Ning ka kümne aasta jooksul saavad ELi kümne uue liikmesriigi põllumehed vaid 60% vanade liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavatest toetustest.