Toiduallergia olemus
Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud, harvem polüsahhariidid. Reaktsioon allergeenide suhtes võib olla vahetu, mida on suhteliselt kerge avastada, ja hilistüüpi, mis avaldub tunde või päevi pärast allergeeniga kokkupuudet. Hilistüüpi reaktsiooni on suhteliselt raske avastada.
Miks toiduallergia tekib, on veel ebaselge. Ühe teooria järgi on põhjuseks imikute vaktsineerimine, mis tõstab immuunsüsteemi aktiivsust, kuigi teadusuuringud seda teooriat ei kinnita. Teine teooria süüdistab varajast rinnaga toitmisest loobumist ja imikute toitesegudes olevaid valkusid. On veel hügieenihüpotees, mille järgi on kõik liiga puhas ja immuunsüsteem igavleb ning otsib tegevust.
Allergia tabab ühel või teisel eluperioodil umbes 20% elanikkonnast, kuid pidevalt kannatab allergia all umbes 1–2% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem kui maal. Kuigi allergia võib tabada inimest igas vanuses, kannatavad toiduallergia all eelkõige imikud ja väikelapsed. Alla aastaste laste seedekanali ja hingamisteede limaskest ei ole täielikult kujunenud ja see laseb kergemini läbi võõrvalku.
Toiduallergia tekkel on väga tähtis pärilik eelsoodumus. Peresid, kus mõni laps või lapsevanemad kannatavad allergia all, nimetatakse riskiperedeks.
Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet. Toiduallergia kulgu võivad mõjutada ka teised toidu allergeenid, stress, mao happesus jt tegurid.
Allikas: Tervise Arengu Instituut
