Toidukaupade hinnad kerkivad taudide tõttu
Statistikaameti hinnastatistika teenistuse juhataja Viktoria Trasanovi sõnul on viimase aastaga liha- ja lihatooted kallinenud ligi 14 protsenti, samuti on tasapisi kallinema hakanud kala ja kanaliha. Lisaks elektri hinna tõusuga kaasnenud reaktsioonile mängib nende toiduainete hinnatõusu juures oma osa Euroopas levima hakanud suu- ja sõrataud ning hullulehmatõbi, lausus ta.
Suure hüppe tegi aastaga suhkru hind, mis tõusis võrreldes möödunud kevadega kolmandiku võrra. Teisest küljest on üldnäitajat allapoole tõmmanud kohvi hind, mis odavnes aastaga kümnendiku võrra, rääkis Trasanov. Statistiliste näitajate paikapidavust igapäevatöös kinnitas Primo hüpermarketi operaatorfirma ASi Hypermarket tegevdirektor Peter Ranne. “Veduriteks on liha ja piim,” ütles ta toiduainete hinnatõusu kohta.
Ranne lisas, et liha hüppeline kallinemine pani tarbijad filee asemel rohkem ostma odavamat hakkliha, mille osa praegu müügis pidevalt suureneb. Kauplusejuhi sõnul on kallima liha asemel samuti hakatud rohkem ostma kanaliha ja kala, mille hind on tõususuunas liikuma hakanud. “Kanaliha on läinud väga populaarseks, kuu aega tagasi oli Tallegg isegi hädas oma tootmisvõimsusega,” ütles Ranne.
Piima hinna kuni 15protsendilist tõusu sügisel prognoosis ASi Põlva Piim juhataja Aivar Häelm, põhjendades seda nullilähedase kasumiga, millega Eesti piimaturu põhitegijad on pikemat aega kaubelnud.
ASi Viru Kalatööstus juhatuse esimehe Agu Laanemetsa sõnul ei saa kaupmehi hinnaga mängimises süüdistada, sest kala hind on pidevalt tõusnud. “Heeringa hind on tõusnud võrreldes möödunud aasta sügisega 100 protsenti,” lausus ta. “Ühelt poolt on suurenenud nõudlus kala järele hullulehmatõve ning suu- ja sõrataudi tõttu, teiselt poolt on vähenenud püügilimiidid.”
Laanemets lausus, et kohalikul turul on räim ja kilu aastaga kallinenud poole võrra, siin on hinna üles ajanud suuri koguseid kokku ostvad Venemaa ja Ukraina. “Meie olema viimase aasta jooksul hinda korduvalt ülespoole korrigeerinud,” viitas Laanemets tooraine kallinemisele. Ta prognoosis hinnatõusu edasist jätkumist.
Investeerimispanga Suprema peaanalüütiku Veikko Maripuu sõnul on toiduainete hinnatõusu lihtne seletada. “Mõjud toiduainesektorile on seotud kõikvõimalike tõbedega Euroopas,” lausus ta. “Mitmele kaubagrupile on juba piir suletud ning selge on see, et kodumaine nõudlus võimaldab tõsta hindu.”
Maripuu ei välistanud hindade edasist kasvu, kui surve toiduainesektorile jätkuvalt suureneb. “Kõik oleneb sellest, mis juhtub suu- ja sõrataudi ning hullulehmatõvega,” märkis ta. Samas prognoosis analüütik inflatsioonisurve vähenemist teiseks poolaastaks.
Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing ütles portaali U-Plaza vahendusel, et praegune toiduainete hinnatõus kirjeldab umbes kolmandikku koguinflatsioonist ja aastane kasvutempo 8,3 protsenti on juba pisut murettekitav. “Siiski loodame, et sesoonne toiduainete hinnalangus leiab kevadel ja suvel siiski aset, mis võiks pidurdada üldist hinnakasvu juba lähikuudel,” lisas ta.
Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul näitab THI üle ootuste suur kasv, et hinnatõusuks on veel ruumi nii vaba hinnakujunduse kui ka reguleeritud hindadega kaupade osas. “Ilmselt see elu nii kallis pole, kui võiks oletada,” tõdes ta.
Rahandusministeerium ootab toidukaupade osas jätkuvat hinnatõusu. Liha- ja piimahindade tõusule lisandub tõenäoliselt kartuli hinnatõus, sest Eesti keelas kartuli sisseveo neist riikidest, kus esineb kartulimädanik.
