Toiduliit: tarbijate teadlikkus E-ainetest on aastaga kasvanud

 (12)
Toiduliit: tarbijate teadlikkus E-ainetest on aastaga kasvanud
Foto: Siim Lõvi

Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellitud “Tervisliku toitumise” uuring näitab, et ühtekokku 79% tarbijatest on täielikult või osaliselt teadlikud, mida tähistavad toidus E-ained.

Enamjaolt peetakse nendeks säilitus-, värv- ja lisaaineid. Kuigi E-aineid ei peeta üldiselt tervislikeks, saavad tarbijad nende vajalikkusest ja kasutamise eesmärkidest toidus aru, teatas toiduliit.

Samuti on oluliselt vähenenud nende eestimaalaste hulk (38%-lt 29%-le), kes ei oska E-ainete tähenduse kohta midagi vastata.

Toiduliit jätkab sellel sügisel teavituskampaaniat “Tunne oma toitu”, mille eesmärgiks on selgitada toiduainetööstuses kasutatavate E-ainete päritolu, kasutamise eesmärke ja põhjuseid.

Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on positiivne, et avalikkuses on üldine arusaamine ja tarbijate teadlikkus E-ainete kohta aastaga paranenud.

“On hea meel, et tarbijad mõistavad üha rohkem, et E-aineid pole ohtlikud, kui tarbimisel ei ületata määratud piirnorme ning süüakse mitmekesiselt ja tervislikult,” ütles Potisepp.

Ta lisas, et aastaga on Eesti toidutööstuses muutunud ka see, et võimalusel on tootjad E-ainete kasutamist vähendanud või asendanud sünteetilised E-ained looduslikega.

“Tuleb aru saada, et igas toidus pole aga võimalik E-ainet välja võtta, näiteks kui selle kasutamine on seotud toidu ohutuse tagamisega, “ütles Potisepp. Tema sõnul on muutused saanud võimalikuks tänu tootjate pidevatele investeeringutele seadmetesse ja tehnoloogisse, mis võimaldavad lisaainete kasutamist vähendada või sellest loobuda.

Et tuua suuremat selgust toiduainetes leiduvate E-ainete kohta, viis Toiduliit koos Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi direktori, professor Raivo Vokk’iga läbi katse.

Teadlane valis poest 22 põhilist toiduainete gruppi (näiteks mahlad, lihatooted, kalatooted, määrded, purgisupid, keeduvorstid, hakklihatooted, said, leivad, joogid jmt), mida eestimaalased peamiselt tarbivad. Toidukorvi sai igast grupist vähemalt kaks sarnast toodet (näiteks Felixi perekurk ja Salvesti mahekurk).

Tooteid külmkappi paigutades tegi teadlane mitu huvitavat järeldust.

“Näiteks selgus, et 29-st igapäevasest toiduainest nagu näiteks sai, viiner, moos või jook on 10 täiesti E-ainete vabad ja 4 neist sisaldas vaid ühte E-ainet,” tõi Potisepp näite positiivsest suundumusest vähendada E-aineid miinimumini, jälgides siiski toidu ohutust.

Sirje Potisepp rõhutas ka fakti, et tegelikkuses on kõik toiduainete valdkonnas kasutatavad E-ained ülima põhjalikkusega kontrollitud ja hinnatud, nende kasutamise piirnorme on eelnevalt hinnanud Euroopa Toiduohutusamet ning võib öelda, et toiduainetööstuses kasutatavad E-ained pole ohtlikud.

Toiduliidu juht tõi näite, et looduslikul kujul leidub E-aineid paljudes inimestele tuttavates toiduainetes, kuid seda lihtsalt ei teata.

“Näiteks jõhvikates leidub bensoehapet, mida kasutatakse säilitusainena E210 ja paprikas E160c, mis on tuntud punase toiduvärvina ning neid kasutab ka toiduainetööstus,” sõnas Potisepp.