Toimetulekutoetuse saajad võivad hilinenud elektriarve pärast toetusest ilma jääda
Eesti Energia soovitab toimetulekutoetuse taotlejatel, kes ei saanud õigeaegselt kätte oma elektrienergia arvet, võtta nendega ühendust, sest muidu võib juhtuda, et nad jäävad toetusest ilma.
Väidetavalt on umbes 5000 inimesel Eesti Energiast arved kätte saamata. Kuna jaanuari kuludokumente said toimetulekutoetuste taotlejad vormistada 20. veebruarini ning märtsis nende jaanuari arveid enam kuluks ei loeta, võivad paljud inimesed toetusest ilma jääda.
Sellekohase küsimuse esitas riigikogus majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile ka sotsiaaldemokraat Helmen Kütt. Minister soovitas vastust küsida Eesti Energiast. Delfi esitaski küsimused energiafirmale ja sotsiaalministeeriumile.
„Sellises olukorras palume klientidel kindlasti esimesel võimalusel meie klienditeenindusega ühendust võtta ja oma murest meile teada anda,“ soovitas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. „Tavaliselt lahendame esimesena tõrked, mis puudutavad suuremat hulka arveid, kuid olukorras, kus toetuse saamine sõltub elektriarvest, võtame konkreetse kliendi arvet puudutava probleemi koheselt lahendada.“
Venniku sõnul ei soovi Eesti Energia, et inimesed, kelle elus on oluline roll toetustel, nende tõttu toetusest ilma jääksid. „Ka meie eesmärk on sellised olukorrad esmajärjekorras lahendada. Anname kõigile sellistele juhtumitele kõrge prioriteedi,“ lubas Vennik.
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Jana Rosenfeld selgitas, et juhul, kui arve tuleb peale 20. kuupäeva ja selle maksetähtaeg on järgmises kuus, võib arvestada järgmises kuus ka kahe kuu elektriarveid.
„Silmas peab aga pidama seda, et omavalitsused on kehtestanud eluruumiga seotud kuludele piirmäärad ja seega saab elektri kulusid hüvitada ainult piirmäära ulatuses,“ täpsustas Rosenfeld.
Ta viitas sotsiaalhoolekande seaduse paragrahv 22le, mille järgi kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu toimetulekutoetuse määramiseks kulude piirmäärad, mis tagavad isiku inimväärse äraelamise. See tähendab, et iga omavalitsus kehtestab ise hüvitamisele kuuluvate eluasemekulude piirmäärad.
