“Meil on maksukoormus sotsiaalmaksu näol küllaltki kõrge, ma ei näe ruumi selle tõstmiseks veel haigushüvitise tõttu,” ütles Klementi juhatuse esimees Toomas Leis. Tema juhitavas ettevõttes töötab ligi pooltuhat inimest, enamik neist naised, kes sageli lastega haiguslehel peavad olema. “Erilist anomaaliat pole ma selles osas märganud, kuid pärast suvist kollektiivpuhkust jäävad küll mõned töövõimetuslehele,” lausus ta.

Selle asemel, et otsida võimalusi kulude veeretamiseks tööandjate kaela, peaks poliitikud Leisi sõnul analüüsima riigi halduskulusid, mis üha paisuvad. “Mina kaotan pidevalt oma töötajaid riigisektorisse, ametnike armee on tohutu, kuid seda diskussiooni, kuidas neid kulutusi vähendada, pole ma märganud,” oli ta pahane.

Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et ametlikult pole mingit arutelu tööandjate osalemisest haiguskulude katmisel alustatud, ehkki see teema on aeg-ajalt, kui rahapuudus kummitab, kõneks olnud. Inimeste sotsiaalsed garantiid on tema hinnangul kogu aeg vaikselt kasvanud ja mõnel puhul on tegu ka liiga suurte haigushüvitiste maksmisega. “Aga siin on draamat ja poliitikat rohkem, kui asi väärt,” sõnas ta.

Kriisi sõnul on tööandja vastutuse suurendamisel oht, et näiteks naisi, kes sagedamini haiguslehte võtavad, ei võeta enam tööle, ja see võib mõjutada üldist tööhõivet.