Tööpiirang lööb riigipalgal olijaid

Valitsuse plaan piirata töötamist mitmel töökohal seab suurima löögi alla riigi enda palgal olevad inimesed, sest erasektoril on võimalik seaduse täitmisest mööda minna.

Eile oli riigikogus esimesel lugemisel valitsuse algatatud töö- ja puhkeajaseaduse muudatus, mis keelab inimestel töötada üle 48 tunni nädalas. See on siiani aga paljude jaoks ainus võimalus ots otsaga kokku tulla.

Turu-uuringufirma Emor tegevdirektor Karin Niinas ütles, et neil töötab küll osa inimesi mingi muu töö kõrvalt, kuid ta ei näe siiski suurt probleemi, kui kavandatav seadusemuudatus ka tuleb. “Erasektor saab hakkama. Leitakse mingid lahendused, kuidas seadusest mööda minna, küll aga satub raskustesse avalikku teenust pakkuv sektor,” rääkis Niinas. “Mida hakkavad tegema meditsiinitöötajad, päästeteenistus, kui neilt võetakse võimalus nigelale riigipalgale lisa teenida? Riik teeb sellise seadusega ainult endale halba.”

Juurviljakasvataja Johannes Valk ütles, et on äärmiselt rumal, kui nüüd keelatakse ära mingitel perioodidel pikemalt töötamine. “Põllumajanduses on ju palju hooajatööd, vahest on vaja töötada ka 12 tundi päevas,” ütles Valk. “Ma ei usu, et sellise regulatsiooniga töötust saab vähendada, sest minu praktika põhjal töötud ei tahagi tööd teha.”

“Kõige rohkem kannatavad arstid, kes näiteks meil töötavad praegu keskmiselt 60 tundi nädalas,” ütles Mustamäe haigla peaarst Ralf Allikvee. “Meie palgad pole just küll kõige väiksemad, kuid häid arste pole ikkagi just palju võtta.”

Allikvee sõnul on seadusemuudatuse mõte näidata, et töötute arv on minimaalne. “Riik paneb oma arengu sellise seadusega seisma, sest kui ei lasta areneda inimesel, ei arene ka riik,” ütles Allikvee. “Ilmselt saab väga palju tööd tööinspektsioon ja riigikontroll, kes peavad hakkama kontrollima, et töötundidest ikka korralikult kinni peetaks.”

Eesti Muusikaakadeemia tuuba eriala õppejõud ja rahvusooperi Estonia orkestrant Madis Sanderi sõnul on suurosa õppejõududest ka tegevartistid või orkestrandid. “Seadusemuudatuse järgi ei tohiks nad enam õppejõuna töötada,” ütles Sander. “Eestis aga pole töötuid, haritud ja häid muusikuid, seega tuleb osa erialade õpetamine lõpetada.”

“Meil töötavad kõik tuletõrjujad kahe koha peal ja ilmselt väga paljud selle seadusemuudatuse tagajärjel lahkuvad,” ütles Nõmme tuletõrjekomando pealiku asetäitja Vello Lehtsaar. “Siit teenivad poisid ainult üüriraha, 2000–3000 krooni kuus.”

Töö- ja puhkeajaseaduse muudatuse eelnõu näeb ette, et töötaja ei tohi nädalas töötada enam kui 40 tundi, ületunde tohib nädalas teha kaheksa. Kui inimene töötabki mitme töölepingu alusel, siis kokku peab töömaht ikkagi olema 40 tundi nädalas.

Riigikogu liige ja endine ametühingute liider Raivo Paavo nõustus, et seadusemuudatus praegusel kujul lööb just nende inimeste rahakoti pihta, kes teevad vältimatult vajalikku tööd väga väikese palga eest. “Meie eesmärk on, et inimene saaks 8-tunnise tööpäeva eest nii palju palka, et ta ära elaks ja kuskilt tuleb ju ümberkorraldusi alustada,” rääkis Paavo.

Küsimusele, kas sel juhul ei peaks mitte tõstma õpetajate või arstide palku, vastas Paavo, et kuna seda pole siiamaani suudetud teha, tuleb piirata tööpäevade pikkust.

Paavo ütles, et ta siiski ei usu, nagu hakkaks pärast mitmel töökohal töötamise piiramist vähenema töötus. “Pigem mõtlevad inimesed välja, kuidas endiselt mitut kohta edasi pidada,” sõnas ta.

Tööajast kinni pidamist jälgib tööinspektsioon ja kui inimene töötab lubatust rohkem, karistatakse tema töölevõtjat.

Algatus töö- ja puhkeajaseaduse muutmiseks tuli Mõõdukatelt, valitsus on eelnõu heaks kiitnud. Seaduseparandus jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril.