Töötaja erisoodustus kogub tuure

Ettevõtete pakutavad hüved oma töötajatele ning riigiasutuste poolt õppelaenu hüvitamine möödunud aastal suurendasid erisoodustustelt laekuva tulumaksu neljakordseks.

Möödunud aastal tegid ettevõtted oma töötajatele kaks korda enam erisoodustusi kui 1999. aastal, kokku 341 miljoni krooni eest. Audiitorfirmade hinnangul jagavad rikkalikumalt erisoodustusi välisosalusega äriühingud, kes on enamasti valmis tasuma ka vajalikud maksud erisoodustuselt.

“Nende ärikultuur on selline,” nentis Heiki Linnamägi ASist KPMG Eesti. “Meie firmad seda ametlikult ei tee,” lisas Linnamägi viidates töötajatele tehtavatele soodustustele.

IMG Konsultanti juristi Ranno Tingase sõnul on näiteks soliidses Ameerika kapitalil põhinevas Eesti äriühingus normaalne, et tööandja kontrollib regulaarselt oma kulul töötaja tervist, hüvitab töötaja spordiklubi kulud ning maksab kinni töötaja eest kindlustusmakseid. “Seda kõike tehakse töötajate motiveerimise eesmärgil,” selgitas Tingas.

Oracle Balticsi töötajate erisoodustuste paketist moodustavad olulisema osa sõidukite ja muu vara kasutamine ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, reisikindlustusmaksed, lähetuskulude hüvitused üle kehtestatud piirmäärade, ujula ja spordiklubi kasutamise tasud. Samuti ettevõtte poolt korraldatavad traditsioonilised üritused ja väljasõidud. Ettevõtte pearaamatupidaja Anne Oja-Aru sõnul teevad nad erisoodustusi keskmiselt 80 000 krooni ulatuses kuus.

AS Coca-Cola Eesti hüvitab näiteks töötajate koolituskulud, võimaldab kasutada esindusautot ning ujulat ja spordisaali. Lisaks võimaldatakse tasuta jookide koju viimist. Erisoodustuse hulka kuulub ka töötajatele ühiste ürituste korraldamine.

Ettevõtete maksuprobleemidega sageli kokku puutuv Tingas leidis, et seevastu keskmise suurusega Eesti ettevõtted, kes siiski annavad oma olulisematele töötajatele erisoodustusi, püüavad pigem leida võimalusi maksude mittetasumiseks. Aeg-ajalt teevad nad kulutusi ka töötajate toitlustamisele, ühisele meelelahutusele või sünnipäevakingitustele. Väikesed Eesti äriühingud ja isiklikud varahaldusfirmad ei anna aga peaaegu üldse erisoodustusi.

“Neile on see pigem raamatupidaja nii-öelda tööõnnetus, kui erisoodustuselt tuleb makse maksta,” nentis Tingas ning lisas, et paljud väikesed äriühingud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused ei pruugi alati teadagi, et nad on andnud erisoodustusi ning peavad seda hiljem maksuametnikult kuulma.

“Samas on tulumaksuseadus selline, et sageli on äri võimatu teha ilma erisoodustusteta,” ütles IMG maksukonsultant Ranno Tingas. Väga kergesti võib juhtuda, et töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulu ületab kuus 500 krooni või ööbimine välismaa hotellis 1700 krooni või koos väliskülalisega sööb lõunat ka Eesti ettevõtte esindaja. “Sellisel juhul on tegemist erisoodustusega ja tuleks maksud maksta. Suuremad ettevõtted ei viitsi sageli hakata pingutama, et neid kulusid teisiti käsitleda ja maksavad maksud.”