Rahandusministeeriumi esialgse prognoosi järgi toob kohustuslik kindlustus ettevõtetele lisakulu keskmiselt 1,5–1,8 protsenti töötajate brutopalgast.
Arvestades, et kõik Eesti töötajad said möödunud aastal palka kokku ligikaudu 33 miljardit krooni, tõstaks uus kohustuslik kindlustus seega tööandjate taskust kindlustusseltside rahakotti üle poole miljardi krooni.
Seejuures tuleb rohkem maksta halvemates töötingimustes ja riskantsemates ametites olevate inimeste pealt. “Näiteks kaevuri pealt tuleb maksta oluliselt rohkem kui ajakirjaniku pealt,” selgitas rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm.
Rahandusministeerium kavatseb Urmi sõnul lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest kindlustusfirmadele ette kirjutada eri ametite miinimumtariifid. “Ülejäänu jääb seltside otsustada,” kinnitas ta.
Urmi sõnul on eelnõu küll valmis, aga selle rakenduslikud küsimused on veel kooskõlastamata. “Kindlustusmaksete suurus sõltub sellest, kui lai on valdkond, mida kindlustatakse, samuti kui suur on kindlustussumma ja tööandja omavastutus,” selgitas ta. “Kindlustusmakse peab ühest küljest olema mõistlik, ta ei tohi tööandjat ära tappa. Teisest küljest peaks seadusega ette nähtud kindlustus ikkagi katma 90–95 protsenti kõigist võimalikest kahjudest.”
Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu peadirektori asetäitja Tarmo Kriisi sõnul suhtuvad ettevõtjad kohustuslikku kindlustusse skeptiliselt. “Üldiselt on suhtumine negatiivne, sest sisuliselt on see ju maksukoormuse tõus,” märkis ta. “Meie seisukoht on, et kohustusliku kindlustuse sisseviimisel tuleks anda ettevõtjatele lisaressurssi ehk siis vähendada sotsiaalmaksu. Päris nii ei saa, et paneme juurde ja kõik.”
Siseviimistlustööde ja viimistlusvahendite müügiga tegeleva ASi Hansa Maaler tegevdirektor Thomas Steinert nentis, et lisanduv maksukoormus teda ei rõõmusta. “Põhimõtteliselt on ju hea, kui töötajatel on mingi kindlus olemas, aga maksud on niigi suured,” lausus ta. “Kui vöö on juba nagunii viimase auguni tõmmatud, ei saa lisakoormusesse kuidagi hästi suhtuda,” lausus ta.
Steinert ei pidanud tõenäoliseks, et valitsus ettevõtjatele sotsiaalmaksu alandades vastu tuleb. “Praegu räägitakse ju hoopis sotsiaalmaksu tõstmisest. Üle ei jää riigil kunagi midagi,” ütles ta.
Läätsa Kalatööstus kindlustas töötajaid eelmisel ja üle-eelmisel aastal, kuid kuna uus tulumaksuseadus luges töötajate kindlustamise erisoodustuseks, tuli see lõpetada. “Kui see kohustuslikuks läheb, siis tuleb kindlustus loomulikult uuesti teha, aga sellisel juhul on naeruväärne, et ta erisoodustusena kirjas on,” ütles ettevõtte juhataja Heiko Viks.
Kreenholmi Valduse ASi personalidirektor Kadri Rattasepp ütles, et ei poolda tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse kohustuslikuks muutmist. “Mulle tundub, et siin on tegemist kindlustusseltsidele ühe tulusa kindlustusliigi juurde tegemisega, mis oma kohustuslikkuse tõttu kujuneb väga kalliks,” põhjendas ta.
Seesam Kindlustuse müügidirektor Margus Luih ei osanud öelda, kui kalliks uus teenus kujuneb. “Seda on veel vara öelda, aga kui see kohustuslikuks muutub, hakkame kindlasti teenust pakkuma.”
Kohustusliku kindlustuse hinda kujundab
kindlustussumma suurus
valdkondade hulk, mida kindlustus hõlmab
ettevõtte riskikoefitsient
ameti riskiklassifikatsioon
