“Olukord, kus registreeritud töötus kasvab kiiremini kui üldine töötuse määr, annab selgeid vihjeid inimeste meelestatusele ja alalhoidlikumale käitumisele. Kui veel aasta tagasi vahetasid inimesed väga kergekäeliselt töökohti ja vahepealne ilma tööta olek ei heidutanud kedagi, siis nüüd pöördutakse võimalikult kiiresti töö kaotamise korral abi saama,” selgitas tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi.

Labi lisas, et majanduslangus on toonud kaasa ka tööpakkumiste vähenemise — tööandjad ei ole tuleviku ebakindluse tõttu enam nii altid uusi töösuhteid sõlmima. Vabade töökohtade arv, mida tööturuamet saab vahendada, on aasta jooksul vähenenud poole võrra — septembri jooksul oli tööturuametil vahendada 5978 töökohta.

“Samal ajal on muutunud ka inimeste käitumine tööturul — töö kaotamise korral ollakse nõus vastu võtma ka kehvemaid pakkumisi. Tööandjatel on aga suurem valik — kui veel aasta tagasi polnud enamikul tööandjatest võimalik töötajat valida, siis tänavu värvatakse siiski neid, kelle senine kogemus ja oskused tõotavad ettevõttele kasu tuua,” kommenteeris ta muutusi tööturul.

Keerulised ajad näitavad CV Keskus ASi ärijuht Kadri Johansoni sõnul tööturul väga vastuolulisi trende. “Teated koondamistest on muutunud igapäevaseks,” rääkis Johanson. Toimub ka “kallimate” töötajate asendamine “odavamatega” või tööde ümberorganiseerimine — üks inimene täidab mitut positsiooni. Samal ajal jätkub siiski jaht hinnatud tegijatele — spetsialistidele. Nende leidmine on endiselt keeruline ja tihti võimalik vaid üleostmise teel,” viitas ta segastele aegadele tööturul.