TopGear Porschega jäärajasõitu õppimas: Väljas talv ja tore jää
Patt oleks jätta autoga jäärada proovimata, kui selleks võimalus avaneb. Olgu siis lähedal või kaugel. Aga kui sõiduvahendiks pakutakse veel Porschet, lennatakse selle nimel kokku kasvõi maakera servale.
Buss liigub mööda Lapimaa tühje, kuid üsna käänulisi teid märkimisväärse kiirusega. Lausa nii märkimisväärsega, et meie instruktorite boss Jan rabab giidile mõeldud mikrofoni ja teatab mitte eriti tõsisel toonil: „Bussi roolis on Soome parim juht ja seetõttu ta sõidabki 100 km/h. Nautige seda, sest nii kiiresti te täna rohkem sõita ei saa!“
Bussis istub kaks tosinat autoajakirjanikku, kes on maailma veerekese pääle Ivalosse kokku lennanud Ida- ja Kesk-Euroopast. Paljud on selleks pidanud teel olema rohkem kui ööpäeva, aga keegi ei nurise. Kohale meelitas neid vägev magnet – ühepäevane sõidukoolitus. Jäärajal. Porschega.
Seepärast tekitabki instruktori etteaste publiku hulgas rahulolematu mõmina. Miks nii aeglaselt peab sõitma? Aga Jan teab, mida räägib. Rajad Ivalo lähedal Pasasjärvil on sellised, kus ka parima tahtmise juures sadat sisse ei saa. Vaevalt see lõpuks kedagi häiris, sest lõbu oli laialt ja sõita sai palju – oma sada kilomeetrit kindlasti, suuremalt jaolt külg ees.
Autodest saame vaheldumisi istumise alla 911 Carrera, Boxster S-i, Carrera Turbo ja Carrera 4S-i. Kaks viimast on nelikveolised, aga sellest hoolimata keerulisemad ohjata. Esiteks on nende nelikvedu isemõtlev, mis laias laastus tähendab, et kui juht gaasipedaaliga väga õrnalt ümber käib või rooli liiga palju keerab, muutub masin taas tagaveoliseks. Ning käitub loomulikult teistmoodi. Seega on juhi ülesanne a) mitte rooli keerata ja b) gaasi peal hoida. Ja nüüd esimene kodune ülesanne: kuidas niiviisi kurvilist rada läbida?
Lisaks veel rehvide erinevus. Tagaveolistel Porschedel olid all Rootsi firmas Däckproffsen valminud spetsiaalsed jäärajarehvid. Igas rehvis oli umbes 400 naastu ehk pisut rohkem kui WRC-autodel Rootsi talirallil, ning naastud ulatusid 5 mm jagu rehvist välja. Nelikveoliste masinate igas rehvis oli aga vaid 140 naastu, mis ulatusid 4 mm rehvist välja.
Ning nüüd teine koduülesanne: kumb oli Pasasjärvi 1,4-kilomeetrisel kümne kurviga jääringrajal kiirem – kas tagaveoline Boxster S või nelikveoline Carrera 4S?
Kes ütles Carrera? Istu, kaks! Boxster oli kiirem, palju kiirem. Sõltumata juhist. Minu kiireim ring Boxsteriga oli 1.38, Carrera 4S-iga 1.49. Instruktor veel ütles, et see on väike vahe – isegi 20-sekundiline erinevus pidavat üsna tavaline olema. Aga Boxsteriga oli tõesti lihtne sõita, õieti sõitis see peaaegu ise. Pidamine oli hea ning reaktsioonid suunamuutusel tänu keskmootorile kiired ja ettearvatavad.
Kõige keerulisem harjutus oli sõit mööda viiekümnemeetrise raadiusega ringi, kus Carrera Turbot tuli hoida pidevas külglibisemises. Ülesannet raskendasid nelikveo eripärad ning 500 hobujõudu, mis olid valmis rehvide haardevõimet ületama isegi juhul, kui juht gaasipedaali peale hingab (viimane liigutus pole sõitvas autos õnneks võimalik). Paarkümmend minutit pusimist möödusid pealtnäha tulutult, kellelgi ei tahtnud õnnestuda nõutud pikk libistamine, mille käigus tuli esirattad enam-vähem otse hoida.
Sama häda oli teise, mõnevõrra realistlikuma harjutusega. Pendeldamine ehk rally flick on sõiduvõte, mille puhul lastakse autol enne kurvi „vale“ külg ette, siis keeratakse rooli vastu ja masin viskab end ise õigetpidi kurvi. Just sama nipp, mis autoralli nii efektseks muudab.
Aga endal, tee või tina, ei tule see välja. Kui algus tulebki, õnnestub lõpuks piruett teha või sabapidi lumehange maanduda. Tunnen end täieliku kobakäpana, kui harjutusväljakult ringrajale õpitut praktikasse rakendama suundume. Mida ma siis õppisin, kui midagi välja ei tulnud? Aga oh imet – rajal pole mingit probleemi. Olgu kurv vasakule või paremale, Porsche pendeldab nagu havi käsul täpselt sinna, kuhu mina soovin, ning tagasipöörde läbimine ühtlase külglibisemisega on lausa käkitegu.
Huvitaval kombel räägivad kolleegid täpselt sama juttu. Ehk oli viga selles, et harjutusväljakul koonuste vahel polnud piisavalt tugevat motivatsiooni autot ainuõigel trajektooril hoida? Igal juhul saime selgeks, et lisaks sõidunaudingule olime tõesti midagi õppinud. Elukestev õpe, teate küll.
