Senini on üldlevinud viis firma müügipersonali motiveerimiseks maksta lisaks põhipalgale neile juurde 20–40% ulatuses tulemuspalka, mille aluseks on müügikäive. Samas on firmajuhid hakanud aasta-aastalt oma töötajaid rohkem usaldama ning see on toonud muutusi ka palga arvutamise alustesse.

Ariko ReServi juhatuse esimees Igor Päss rääkis, et müügipersonalile usaldatakse üha sagedamini võimalus leida ise sobiv kate, mis hinnaga toodet müüakse. Ka see osa kasumist, mida ta võib ise kasutada, on suurem, lisas ta. Seoses sellega on muutunud ka palgaskeem paljudes ettevõtetes niisuguseks, kus sõltuvalt sellest, millise kattega müügimees suudab kaupa müüa, kujuneb ka tema palk.

Kasumipõhise palgasüsteemi on oma ettevõttes juurutanud näiteks põrandakatete müügiga tegelev AS Lincona Konsult. Ettevõtte tegevdirektor Rain Vainik rääkis, et kuigi lähiaastatel on plaanis rakendada selline palgasüsteem kogu ettevõtte müügipersonalile, on katsena alustatud just projektimüügiga tegelevatest inimestest. Palga arvestamine on meeskondlik, et tekitada meeskonnatunnet ja vältida kiivast sisemist konkurentsi.

Aluseks on müügikate ettemääratud miinimumhinnalt, mitte ostuhinnalt, selgitas Vainik. “Pidime tegema nii, et iga müüdud kroon annab palgafondi ehk tegu oleks sajaprotsendiliselt tulemuspalgaga,” rääkis ta. “Aga lepingutes on siiski ka märgitud, et kui tulemuspalk jääb väiksemaks teatud põhipalkade tasemest, makstakse välja põhipalk. See annab kindlustunde.”