Tuntud ASid hakkavad OÜdeks
ASi Lõunakeskus juhatuse liige Anne Aland ütles, et ettevõtte ümberkujundamine osaühinguks pole veel kindel, kuid vägagi tõenäoline. “Kulude kokkuhoid on selle tegevuse eesmärk, meil ei ole mõtet ennast registreerida väärtpaberikeskuses,” rääkis Aland. Tema sõnul pole ettevõttel erilist vahet, kas ta tegutseb aktsiaseltsi või osaühinguna, kuna Eestis pole nii väga päevakorras ühevõi teise äriühingu tüübi suurem usaldatavus klientide poolt. “Meie suhteliselt suure aktsiakapitali juures jääb osaühinguna tegutsedes peaaegu kõik samaks, mis praegugi, kasvõi näiteks auditeerimisnõuded,” ütles Aland.
ASi Wiekor tegevdirektor Ain Kerem ütles, et 1. jaanuari tähtaeg oli ainus põhjus, miks firma omanik, Koramic Grupp, otsustas ettevõtte ümber kujundada osaühinguks. “Meil on üks omanik, aktsiad ei ole vabalt kaubeldavad ja me lihtsalt ei tahtnud endal elu keeruliseks teha,” rääkis Kerem. “Osaühinguna edasi tegutsedes ei muutu muud, kui aktsiakapitalist saab osakapital, juhatus ja nõukogu jäävad endiselt paika.”
Turismibüroo AS Mainedd ühe omaniku ja juhataja Virve Toomi sõnul kujundavad nad firma ümber osaühinguks, sest aktsiaseltsi registreerimine väärtpaberikeskuses on liiga kallis. “Meil pole mingit mõtet oma firmat seal registreerida, sest see on perefirma ja me ei kavatse aktsiaid kellelegi ära müüa,” ütles Toom.
Kaubandus-Tööstuskoja osakonnajuhataja Reet Teder ütles, et nende organisatsioon teeb küll vastavatele instantsidele ettepaneku aktsiaseltside kohustusliku registreerimise nõuet muuta, kuid ettevõtjatel ei tasuks siiski sellele väga lootma jääda.
“Meie soovitus ettevõtjatele on, et nad seda tähtaega väga tõsiselt võtaks ja kui veel vähegi võimalik, siis kiiresti end osaühinguks ümber kujundaks,” ütles Teder. “Aktsiaseltsid peavad arvestama, et kui nad kuidagi registreerimise nõudele ei reageeri, ootab neid sundlõpetamine.”
“Ümberkujundamist aktsiaseltsist osaühinguks on praeguseks alustanud ligikaudu 500 firmat ja ilmselt see number väga palju enam ei kasva, sest ümberkujundamine on pikk protsess,” rääkis Eesti väärpaberikeskuse turunduse ja avalike suhete juht Eva Palu.
Üle poole ennast juba väärtpaberikeskuses registreerinud aktsiaseltsidest on Palu sõnul aktsiakapitaliga alla 1,25 miljoni krooni ning 4–5 aktsionäriga.
Tallinna äriregistri juhataja Nona Alas ütles, et nad ei analüüsi ümberkujundamistaotlusi ega oska seetõttu öelda, kui palju neist on tehtud ajendatuna aktsiaseltside registreerimistähtajast. “Mingit buumi meie poolt vaadatuna küll näha pole, nii ei ole, et ühel päeval laekuksid ainult ümberkujundamistaotlused,” lisas Alas.
Hiljemalt 1. jaanuariks 2003 peavad kõik aktsiaseltsid registreerima oma aktsiad Eesti väärtpaberikeskuses peetavas väärtpaberite keskregistris. Tähtajaks registreerimata aktsiaseltse ootab sundlõpetamine ning nende juhatuse liikmed võivad saada kuni kaks miljonit krooni trahvi.
ASi registreerimine kulukamaks
väärtpaberikeskuse teenustasud:
- menetlustasu
— kuni novembrini 2002. a 500 kr
— novembris 1000 kr
— detsembris 2000 kr - kandetasu iga aktsionäri kohta 4 kr
- kvartaalne hooldustasu aktsiate registris pidamise eest sõltuvalt äriühingu aktsiakapitalist 250–25 000 kr
- äriühingu dokumentide vastuvõtt, kontroll ja väärtpaberikeskusele edastamine
— Hansa- ja Ühispangas 236 kr
— Krediidi- ja Nordea pangas 177 kr - väärtpaberikonto avamine 350–400 kr
väärtpaberikonto igakuine hooldustasu pankadel erinev, keskmiselt 150 kr
Aktsiaseltsile karmimad nõuded
aktsiaselts:
- aktsiakapitali suurus minimaalselt 400 000 kr
- võidakse välja anda aktsiatähed (vabalt kaubeldavad väärtpaberid)
- kohustuslik hiljemalt 1. jaanuarist aktsiate registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris
- aktsiaseltsil peab olema nõukogu, milles vähemalt kolm liiget ja vähemalt üheliikmeline juhatus
- osakapitali suurus minimaalselt 40 000 kr
- osade eest ei anta välja väärtpaberit
- puudub kohustus osade registreerimiseks väärtpaberite keskregistris
