Turismifirmad veeretavad töö maksumaksjale

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning Eesti Turismifirmade Liit on teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku hinnata hotellitunnustuse saamisel ära ka majutaja tärnivastavus. See tähendaks, et tärni taotlemine muutuks kohustuslikuks kõigile hotellidele. Ministeerium ise on selle idee vastu.

Äripäev ei pea samuti õigeks, et Eestis muutuks tärnide taotlemine kõigile hotellidele kohustuslikuks ning et hotellidele järkude omistamisega hakkaks tegelema riik või kohalik omavalitsus.

Praegu on Eesti 118 hotellist saanud tärnitunnuse 28, kellest üheksal tärnid kehtivad. Tärnide taotlemise kohustuslikuks muutmine tähendab seda, et tuleb luua ametkond, kes hakkab kõiki Eestis tegutsevaid hotelle kontrollima. See oleks maksumaksjale kulukas ning tekitaks põhjendamatut bürokraatiat. Kui riik hakkab väljastama kõigile hotellidele tärne, peab riik ka hiljem kontrollima, et hotellide teenindus vastab väljastatud järgule.

Tärnide taotlemisest peaks olema eeskätt huvitatud hotellid ise, kellel on lihtsam end tänu tärnidele turundada. Ja kui mõni hotell ei pea järgu taotlemist vajalikuks, ei ole selles ka midagi halba. Näiteks ei ole tärne taotlenud Radisson SAS.

Hotellide klassifitseerimise pooldajad nimetavad ühe argumendina kliente. Tärnidest on abi sobiva hotelli valimisel. Samas reisib palju inimesi turismibüroode vahendusel ja turismibüroo on see, kes peaks aitama kliendil valikut teha.

Hotellide ja restoranide liidu tegevdirektori Donald Visnapuu sõnul ei tea näiteks turismifirmad, mis tasemega hotelle nad turistidele pakuvad. See aga viitab pigem turismifirmade tegemata tööle. On vale delegeerida hotellide taseme hindamine riigi ehk kõigi maksumaksjate õlgadele. Eestis on olemas hotellide ja restoranide ning turismifirmade liit. Hotellidele järgu omistamine võikski olla nende kahe organisatsiooni ülesanne.

Järkude omistamise kohustuslikuks muutmisega loodetakse vähendada ebaausat konkurentsi majutusettevõtete vahel. Eesti ainsa viietärnihotelli Schlössle müügi- ja marketingidirektori Evelin Bötkeri sõnul reklaamitakse mitmeid kohalikke tärnita hotelle praegu sõnadega “nagu kolmetärnihotell”. Tegelik tase ei pruugi aga reklaamile vastata, mistõttu kannatavad tõelised kolme tärni tasemega majutajad. Kui tärnide taotlemine muutuks kõigile kohustuslikuks, kaoksid ka sellised kliente eksitavad hinnangud.

Kirjeldatud probleemi saab Äripäeva hinnangul lahendada lihtsamini. Kui majutusasutusel ei ole tärne taotletud, ei tohi tal olla õigust tärnidele viidata. Kui praegused seadused taolisi eksitavaid reklaame võimaldavad, tuleb lihtsalt seadusi nii muuta, et majutusasutused ei saa eksitavaid reklaame avaldada. Meil on olemas nii konkurentsiamet kui ka tarbijakaitseamet, kes peavad tagama, et konkurents majutusettevõtete vahel oleks aus ja tarbijaid ei eksitataks.