Kui raamatupidamise toimkond hindas sel aastal ettevõtete majandusaasta aruandeid vabatahtlikkuse alusel, siis toimkonna juhataja, PricewaterhouseCoopersi (PwC) auditi osakonna juhataja Ago Vilu peab võimalikuks selle muutmist nii-öelda sunniviisiliseks. Järgmisel aastal kavatseb raamatupidamise toimkond võtta erinevate majandusharude 3–5 olulisema ettevõtte aruanded äriregistrist.

Puudused kohalikes seadustes ning vajakajäämised raamatupidamisalases kirjaoskuses on Eestis suurendanud nii investorite kui ka raamatupidamisala asjatundjate huvi aruannete tegeliku sisu vastu.

Kinnisvarafirma Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus ei oska seisukohta võtta, kas olla sunniviisilise hindamise poolt või vastu.

“Kui hindamise tulemus on hea, sellisel juhul on see ilmselt kasulik,” hindas ta äriregistrist võetava majandusaasta aruande hindamise mõju potentsiaalsetele investoritele ja äripartneritele. “Kuid asi on veidi keerulisem, sellisel juhul peaks vaatama kogu Uus Maa kinnisvaragruppi.” Lauguse sõnul ei ole neil mingeid saladusi, mis hindamist kartma sunniks.

Eelnevatel aastatel analüüsis raamatupidamise toimkond vaid börsiettevõtteid. Hindamise eesmärgiks oli välja selgitada, millise ettevõtte aruanded vastavad enim kas rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele (IAS) või Eesti seadustele, sisaldavad kasutaja jaoks olulist infot, on arusaadavalt esitatud ja tarbijasõbralikud.

“Oluline informatsioon on edastatud juhul, kui vähemalt kogu nõutav info ettevõtte käekäigust on edastatud,” ütleb Suprema analüüsiosakonna juhataja Veikko Maripuu. “On traditsiooniline, eriti väiksemate ettevõtete hulgas, et konkurentide või muude huviliste tähelepanu kartes antakse oma tegevusele liiga pealiskaudne hinnang,” märgib Maripuu.

Tallinna börsi koduleheküljel olevat Tallinna Farmaatsiatehase aruannet uurides selgub näiteks, et ettevõtte aruanded ei sisalda olulist infot ettevõtte jätkusuutlikkuse kohta, olles samaaegselt koostatud kooskõlas IASi ja Eesti raamatupidamise seadusega.

Kuna finantsaruanded saavad ühel ajal vastata ainult kas IASile või Eesti seadustele, on Tallinna Farmaatsiatehase majandusaasta aruanne koostatud, tehes järeleandmisi mõlemas, ega kajasta majandustegevust tõeselt.

Vilu toob välja, et investori jaoks olulise info puudumine majandusaruannetes võib tuleneda kahest põhjusest. “Ettevõtted kas varjavad infot sihilikult või pole neile kohale jõudnud, kui oluline läbipaistvus on.”

Tallinna börsi juht Gert Tiivas ei oska nimetada, milliste börsiettevõtete majandusaasta aruannetes on kõige rohkem puudusi. “Me pole seda sabaotsa paika pannud. Tean, mis eristab väga häid aruandeid ülejäänutest — see on informatsiooni täiuslikkus või olulisus.”

Raamatupidamise lipulaeva tiitli sai Hansapank
Sel aastal valis raamatupidamise toimkond teist aastat järjest Eesti raamatupidamise lipulaevaks Hansapanga. Auhind, milleks on ühe Eesti kunstniku teos, antakse üle kaubanduskoja ärihooaja avamisel.

Teiseks ja kolmandaks jäid Eesti Energia ja Sampo Pank. 2000. aastal pälvis sellise auhinna Saku Õlletehas, 2001. aastal järgnesid Hansapangale Eesti Telekom ning Harju Elekter. Esimese kuue hulka on käesoleval või eelmisel aastal lisaks eelnimetatutele jõudnud ka Baltika, Viisnurk ja Norma.

Hansapanga investorsuhete juht Mart Tõevere lausus, et ei usu, et võidetud tiitel iseenesest aktsia hinda mõjutaks. Samas märgib ta, et investorid hindavad tegevust, mis tiitlini viis, ning avatust. Tõevere sõnade kohaselt keskendus Hansapank majandusaasta aruande koostamisel olulisele ning tulevikku vaatamisele, valides selleks tabelid, suhtarvud ja muud näitajad, mis nende tegevust kõige paremini iseloomustasid.

Kui eelmistel aastatel võeti vaatluse alla ainult börsiettevõtted, siis sel aastal osalesid konkursil ka kolm mitte-börsiettevõtet, milleks olid Eesti Energia, Reval Hotelligrupp ja Eesti Ehitus.

Raamatupidamise toimkonna juhataja Ago Vilu lausus, et vaatamata üleskutsele saata konkursile häid mitte-börsiaruandeid laekus neid oodatust vähem. “Seetõttu tahaksin eriti tunnustada neid kolme julget, nende aruanded andsid silmad ette ka mitmele börsiettevõttele.”

Majandusaasta aruannete hindamisest võtsid osa kolme audiitorfirma esindajad, finantsanalüütikud Veikko Maripuu Supremast ja Urmas Riiel Hansapank Marketsist, akadeemikud Jaan Alver Estonian Business Schoolist ja Kaido Kallas Tallinna Tehnikaülikoolist ning finantsinspektsiooni esindaja Helena Truðina. Audiitorfirmadest olid kaasatud Rita Ilisson Deloitte Touche’ist, Tiit Raimla PwCst ja Andres Root KPMGst.

Rahandusministeeriumi alluvusse kuuluva raamatupidamise toimkonna praegune koosseis näeb oma missioonina Eesti raamatupidamisalaste reeglite ühtlustamist IASiga. Selle aasta kõige olulisema ülesandena nimetab Ago Vilu uue, riigikogusse jõudnud raamatupidamisseaduse eelnõu ja IASiga kooskõlas olevate juhendite väljatöötamist. Uus raamatupidamise seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril.