Turvamehed sõdureid valvama
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko sõnul on turvameeste kaasamine kaitseväe objektide valvamisse maailmapraktikas väga levinud. Tema sõnul koolitatakse muidu näiteks kaitseministeeriumi enda maja valvamise juures aasta jooksul välja 35–40 ajateenijat, kes teavad, kuidas turvasüsteemid töötavad.
“Kaitseväes on mitu valdkonda, kus võib kasutada tsiviiltöötajaid – alates supikeetmisest ja transporditeenuste osutamisest kuni valve organiseerimiseni välja. Eesmärk on hoida kokku aega ja väljaõppele kuluvat raha. Kui poiss tuleb kaitseväkke, tal on autojuhiload ja kaheksa kuud sõidab ta autoga, siis sõjaline väljaõpe ikkagi kannatab selle all,” seletas Mikko.
Ajateenijatest autojuhid vahetatakse uuel aastal samuti professionaalsete roolikeerajate vastu välja, selleks luuakse kaitseministeeriumi juurde kolm täiendavat abiteenistuja kohta.
Tunnimeeste koolitus jääb ajateenijatele alles, valveteenust hakkab kaitseministeerium ostma professionaalide käest.
ESS Eesti avalike suhete direktori Indrek Lindsalu sõnul on turvafirma jaoks nende meeste kaasamine valvamisel loomulikult positiivne uudis. “Ajateenijad on välja kutsutud selleks, et nad saaksid sõjaväelist väljaõpet, mitte valvuritöö tegemiseks,” ütles Lindsalu.
Tema sõnul valvab näiteks Rootsis Stockholmi politsei peakorterit valvefirma Falck. “Selles ei ole midagi imelikku, sama analoogia kehtib kaitseväe objektide puhul. Turvafirma kaasamine on professionaalsuse garantii,” kommenteeris Lindsalu.
Miljonikroonise turvameeste palkamise kohta arvas Lindsalu, et summa suurust või väiksust saab hinnata selle järgi, missugustest valveobjektidest on jutt. “Suuremad kliendid maksvad turvateenuse eest aastas 10–20 miljonit krooni. Hind sõltub sellest, missugused ülesanded mehele on antud. Lauavirna valvamine metsas ja töö pangakontoris nõuavad erinevat kvalifikatsiooni. Kaitseväe puhul on ilmselt jutt relvastatud turvameestest,” ütles Lindsalu.
