"Meie ettepanek on see, et kütteviisist hoolimata, olgu korteris kas
kaugküte, gaasi-, elektri- või ahjuküte, peab seal olema tagatud
normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ning
majakonstruktsioone," selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse
liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Vastava temperatuuri määramine jäeti asjatundjate hooleks. "Uuringutest lähtuvalt peaks miinimumtemperatuur olema 16 kuni 18 soojakraadi ringis," rääkis Mardi. "Korraldasime ka küsitluse toasooja kohta - kahjuks selgus, et nii mõneski paigas temperatuurinäidik 18 soojakraadini ei jõua."

Pakasega teevad kortermajade tühjalt seisvad korterid ühistutele enim
muret, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja, rõhutades, et praegu on ühistu ainsaks võimaluseks alustada taolise hoolimatu omaniku vastu pikka ja kulukat kohtuteed.

"Seadusemuudatus aitaks ühistul hoolimatuid omanikke korrale kutsuda. Kuna ühistud arveldavad soojatootjaga, tähendab see, et teised korteriomanikud peavad kinni maksma ka selle inimese arve, kes küll majas korterit omab, aga toasooja eest tasuda ei kavatse," rääkis Mardi.

"Mõnel pool on ühe omaniku käes mitu korterit ja ise ta seal majas ei ela, on korterid viinud näiteks elektriküttele ja siis kokkuhoiu mõttes korteris kütte hoopis välja lülitanud."

Mardi sõnul on see aga iseäranis külmal talvel tõsine probleem, sest teiste omanike täiendavatele kuludele lisaks tekib oht, et kütmata korterid saavad maja torustikule saatuslikuks. "Torud võivad pakasega lõhki külmuda," hoiatas Mardi.