Ukse avamine idaturule sõltub Vene revidentidest
Äripäeva hinnangul ei tohiks naaberriigi inspektorite kontrollreidid eurobürokraatiaga tuttavatele Eesti toidutööstustele suuri probleeme tekitada.
Euroopa Liiduga liitumisele eelnes aktiivne investeerimistegevus, et täita euronõudeid, mis kohati tundusid absurdsed. Nüüd tagantjärele võib tehtud investeeringutest olla kasu idaturule minekul.
Lisaks euroliidu revidentidele hoiab meie tööstustel silma peal kohalik veterinaarinspektsioon. Seega peaksid halvad üllatused olema välistatud.
“Kui meiega pole korras, siis pole korras kogu Euroopa Liidus,” on Päevalehele öelnud Rakvere lihakombinaadi juht Olle Horm. Jah, kui Venemaa inspektorid ei täida poliitilist tellimust seada iga hinna eest tõkkeid Eesti ekspordile, siis peaks idaturu uks jääma meie tööstustele avatuks ka 1. septembril. Enne seda tähtaega on Venemaa lubanud inspekteerida uute liikmesriikide neid toidutööstusi, kes soovivad Venemaale eksportida.
Läti ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi, et inspektorite saatmise põhjused on poliitilised ning kontrollidele on antud ülesanne iga hinna eest mõni puudus leida. Sarnased spekulatsioonid on jooksnud läbi ka Soome pressist. Eilne Helsingin Sanomat kirjutas Venemaa soovist näidata, et Euroopa Liiduga ühinemine ei ole muutnud Venemaa suhtumist Balti riikidesse. Venemaal on endiselt üks poliitika Euroopa Liidu suhtes ja eraldi poliitika Balti riikide osas. Nendele spekulatsioonidele annab tuge see, et inspektorite külaskäik on sattunud ajale, kui Venemaa on käivitanud Eesti ja Läti vastase propagandasõja.
Eesti veterinaarinspektsiooni juht Ago Pärtel on teistsugusel arvamusel. Tema peab Venemaa tegevust tavapäraseks ning ei täheldanud pärast esimesi kontrollimisi Vene inspektorite poolt pahatahtlikku suhtumist. Samamoodi kontrollivad kaubanduspartnerite tööstusi euroliidu ja USA inspektorid.
Ka Äripäeva küsitletud ettevõtjad suhtusid kontrollide töösse hästi ning pidasid nende tööd asjalikuks ja professionaalseks.
Samas peab Venemaa praegu läbirääkimisi Euroopa Liiduga ja on läbirääkimiste positsiooni parandamiseks ähvardanud sulgeda oma turu kõigile Euroopa toidutööstustele. Kui Venemaa oma ähvarduse teoks teeb, siis toob see Päevalehe teatel liikmesriikide toidutööstustele kahju üle 20 miljardi krooni aastas.
Topelttollidega karastatud Eestit mõjutab aga Venemaa jonnakus vähe, sest Venemaa osa meie ekspordis on tagasihoidlik. Möödunud aastal eksportisime toidukaupu Venemaa turule paarisaja miljoni krooni väärtuses, näiteks 1995. aastal aga miljardi krooni võrra enam.
Venemaa veterinaarinspektorite Eestis viibimine näitab, et idaturule sisenemiseks ei piisanud ainult topelttollide kadumisest. Soovi korral on Venemaal teisi administratiivseid võimalusi Eesti ettevõtjate nöökimiseks.
