Kliinikumi kirurg Nikolai Põdramägi ütles: “Ma ei saa siiamaani aru, miks kadus Pikani kliinikumist vaikselt nagu sanitar.”

Seda ei suuda tema sõnul mõista paljud kliinikumi reaarstidest.

60 000 kroonise palgaga Pikani lahkus kliinikumist ASi EGeen veebruari alguses. Enne oli ta tekitanud enam kui 50 miljoni kroonise eelarveaugu. Kokkuhoiu tulemusena on kliinikumi uus juht Urmas Siigur selle kahandanud 32 miljoni kroonini.

Kliinikumi arstid, kelle Pikanist kümme korda väiksemate palkade tõus on nüüd kokkuhoiuks külmutatud, küsivad: miks valis kõrgelt hinnatud personalivalikubüroo Fontes välja nii vale mehe?

Vastus arstide küsimusele, miks kunagine kirurg Pikani minema hiilis, nähtub kliinikumi majandusaasta aruandest.

Eesti suurim, poole miljardi kroonise käibega ravila põeb likviidsuskriisi. Raha läheb välja rohkem, kui sisse tuleb. Samasuguse nn lõhkilaenamise ohvriks võib äsja nõukogu poolt kinnitatud 42 miljoni kroonise eelarvemiinusega pidada Põhja-Eesti Regionaalhaiglat.

Kliinikumi muudab eriti kergesti haavatavaks asjaolu, et tegemist on sihtasutusega. Kohtusse pankrotiavalduse andmiseks piisab vastavalt äriseadustikule 5000kroonisest võlast.

Kliinikum ei suuda välja vedada 86 miljoni kroonist aparatuuri investeeringute koormat. Megainvesteeringute eesmärk oli kliinikumi konkurenthaiglate arstide sõnul üsna lihtne: haarata maailmatasemel seadmete abil võimalikult suur turuosa. Samas arvestas juhtkond, et ega riik meditsiini kaardiväge pankrotti ei lase ning kusagilt ikka raha leiab.

Kliinikumi nõukogu liige Neinar Seli meenutas näiteks ravila 40 miljoni krooni maksvat onkodiagnostika aparaati. Soomes on selliseid kaks, Eestis neli.

“Meditsiinitehnika soetamisel valitseb üle-eestiliselt koordineerimatus,” väitis Seli. “Ei ole vaja luua mitut laborit, mis töötaksid mõni tund, piisab ühest, mis töötaks kaheksa tundi päevas.”

Neinar Seli ei näe “Eesti meditsiini lipulaeva”, nagu kliinik end võrgu koduleheküljel tituleerib, augu lappimiseks muud võimalust kui kokkuhoidu. Kusagilt mujalt raha ei tule. Lisaks tuleb edendada tasulist, st ainult haige enda rahakotist kinnimakstavat ravi.

Ellujäämiseks läks kliinikum säästuplaanile ja on lõpetanud edasise investeerimise. Palgatõus on külmutatud. Kaotatud on 300 voodikohta. Müüakse kinnisvara, näiteks Lossi t 21/23 vanaaegset kliinikuhoonet.

Seli väitel kavatseb nõukogu korraldada kliinikumi siseauditi. Seda ka vaatepunktist, kas ja milliste lepingutega oli või on kliinik seotud enam kui 100 miljoni kroonise käibega ravimite hulgimüügifirmaga TopMed ning TopMed Tehnika.

Enam kui 100 miljoni kroonisesse firmasse kuulus OÜ Mesikas kaudu ka Jaanus Pikani. Praegu ulatub TopMedi ravimikäive seoses kliinikuga aastas miljoni kroonini.

TopMediga seotud TopMed Tehnika on kliinikumile ka seadmeid hankinud. 1999. a lõpus, kui Pikani töötas juba kliinikumi juhatuse esimehena, võitis TopMed Tehnika hankekonkursi 1,9 miljoni kroonise ultraheliaparaadi muretsemiseks.

“Seni oleme tundnud ainult suitsu,” vastas Seli mõistu pärimisele, kas ja miks ei ole nõukogu tähelepanu kliinikumile ravimeid tarniva TopMedi ja Pikani seotus juba varem pälvinud.

Jaanus Pikani mantlipärija Urmas Siiguri arvates ei ole eelarveaugus siiski süüdi TopMedilt jt kallite seadmete ost, vaid haigekassa ning selle raviteenuste hinnakiri.

“Kogu hinnakiri on süsteemselt kolm aastat korrigeerimata,” nentis Siigur. Eelkõige “sööb” nimekirja inflatsioon. See tähendab, et ravi maksab tegelikult rohkem, kui hinnakirjas märgitud. Kliinikumi nõukogu liige Volli Kalm lisas, et kliinikum teeb rohkem kui teised raviasutused kalleid ning töömahukaid operatsioone.

Haigekassa juhatuse liige Toomas Palu väitis selle peale: 2000. aasta raviteenuste eelarve tõusuks vahendid puudusid, sest 1999. aastal kulutati haigekassa reservid ära. Täna arutabki haigekassa nõukogu hinnakirja muutmist.

“Probleem on siin, et järjekordade tingimustes oleks vaja suuremaid ravimahtusid ja ka kliinikum oleks valmis rohkem tegema, aga raviteenuste eelarve seab siin piirid,” väitis Palu.

Kliinikumi valmisolekul on Palu väitel puhtmajanduslik alus — kui võimsused on olemas ning püsikulud ei muutu, siis iga mahu suurenemine parandaks kliinikumi majanduslikku olukorda.

“Hinnakirjas märgitu kindlasti ei sisalda haiglahoonete amortisatsiooni,” väitis Palu. “Haiglahoonetesse investeerimine on täna Eestis lahendamata küsimus.”

Siigur rääkis, et eelarve esitataksegi mai alguses kogunevale kliinikumi nõukogule kinnitamiseks 32 miljoni kroonise miinusega.

“Ei oska süüdistada ei Pikanit ega iseennast,” vastas Pikani järglane küsimusele, kas Pikani poleks pidanud n-ö varem ärkama ja säästuplaanile üle minema

Jaanus Pikani viib praegu Hiinas komandeeringus, tema mobiiltelefon jäi väljalülitatuks.