Ülim hoolikus, küündimatus või seaduserikkumine?

 (14)

Kas rumal või laisk ametnik on nuhtlus, sõltuv või veelgi hullem? Kui vaadata viimaseid heitlusi jaekaubandustandril, siis väikelinna turule sisenejal tuleb esimene lahing anda ametnikesalgale, enne kui konkurendini jõuda.

Kui ajaleht paneb esiküljele pildi lääbakil aiaga tühjast umbrohusest maalapist linna keskel, siis võib arvata, et valik pole päris juhuslik ning mingi intriig seal taga ikka on. Lisaks pildile on hiljuti Võrumaa Teatajas läbi mitme lehenumbri saanud jälgida ühe kaupluse rajamisega seonduvat kohaliku omavalitsuse ja erinevate ettevõtjate vaatevinklist, mis pole huvitav lugemine ainult võrokesele, vaid lubab teha kogu Eestit puudutavaid üldistusi.

See, et tegemist on Säästumarketi taotletava ehitusplatsiga, polegi nii oluline. Kuigi jah, Säästumarket on hetkel kõige ilmekam näide. Tegemist on konkurentsirikka valdkonnaga — toidukaupade müügiga. Samas on kohalike ametnikega piike murdnud teisedki laienemishoos jaemüüjad, nagu tankla- ja kioskiketiomanikud. Tihti on säärase vastasseisu puhul tegemist olukorraga, kus kohalikud ettevõtjad üritavad kohaliku omavalituse abil vastu seista suurtele väliskontsernidele, kuid pidamata pole jäänud lahingud ka oma liivakastis.

Võrumaa Teataja eelmisest nädalast pärit juhtkiri “Paigalseis volikogus” arutleb olukorra üle nii: “Võru volikogu mõttemaailmas pole viimase viie-kuue aastaga olulisi muudatusi toimunud. Kisma Säästumarketi pärast on kui peegeldus viie aasta tagusest ASi Johnny võitlusest volikoguga, kus ettevõte soovis ehitada kesklinna tankla ja kaubamaja. ( …) oli vastuseis suur ning põhjendused samad: Võrus on juba tanklad ja kellele seda koledat asja üldse vaja on. Johnnyle ennustati kiiret pankrotti.

Viis aastat hiljem tuleb tunnistada, et Favora tanklal pole viga midagi ning ka õhku, jumal tänatud, pole lennanud. Tuli välja, et inimestel läheb seda tarvis, nagu ka Vilja Marketit. (…) Volikogult oodatakse pigem, et ta soodustaks ettevõtluse arengut ning tagaks võrdsed võimalused kõigile, kes soovivad linnas ühe või teise asjaga tegeleda.”

Võrus nihutas tulevase Säästumarketi krundi detailplaneeringu kinnitamise edasi samas kõrval kaubakeskust omava Saka Kaubanduse ning kümne linnakodaniku protest. Seda küll hetkel, mil protestide avaldamise ametlik aeg on möödas.

Võru linnavolikogu majanduskomisjoni esimehe Andu Värtoni kinnitusel ei näe ta praegu mingeid takistusi, mis segaks detailplaneeringu kinnitamist järgmisel volikogu istungil. Vahepealse viivituse tingis krunti ümbritsevate majade elanike pöördumine, mistõttu otsustati asi üle kontrollida, ütles Värton eelmisel reedel. Kas kohaliku Saka Kaubanduse protesti tingis konkurentsi kartus? “Võin aimata, et see võiks nende huvi olla,” tõdes volinik.

Alates eelmise aasta keskpaigast soomlaste Kesko kontserni kuuluv Säästumarket on kohanud väljaspool Tallinna laienedes vastuseisu mujalgi väiksemates linnades. Lisaks kohalikele väikekaupmeestele on kohati vaja rinda pista ka suurkonkurendist ETKga.

Kesko Foodsi arendusjuhi Aldo Daponi sõnul asus Säästumarket Põlvas rendipinnale, sest taotletud krundile ei kehtestatud detailplaneeringut. Kui tarbijateühistu ostis sama krundi, seati ka detailplaneering, Põlva linnapea oli sel hetkel ametist taandunud Põlva TÜ esimees. “Põlva üks meie läbikukkumisi,” tõdes Dapon.

Dapon meenutas, et Raplas käisid kohalikud ettevõtjad linnapead palumas, et detailplaneeringut ei kehtestataks, samuti on kohalikud kaupmehed astunud vastu Põltsamaal. Poliitiliste huvide konflikt viivitas Säästumarketi rajamist Pärnusse. “Alguses oli asjaajamised lihtsam, kui keegi meid ei teadnud,” märkis Dapon. “Nüüd iga linna ettevõtjad kardavad, et äkki Säästumarket tuleb sinna.”

Ta lisas, et kuna keegi ei saa protestides öelda, et discounter-pood lööb hinnad alla, siis on põhilisteks vastuargumentideks väited, et antud asukoht üldse ei sobi või ei sobi Säästumarketi hoone sinna kohta.

ETKga hõõrumise heaks näiteks on ka Valga juhtum, kus Säästumarket hakkas huvi tundma alghinnaga 100 000 krooni kolmandat korda müügis oleva kinnistu vastu. Daponi sõnul tegi kohe oma pakkumise ka Tõrva TÜ, kes ostis krundi lõpuks 2 miljoni krooni eest ära. Siin toimus konkurents muidugi igati linna huvides.

R-kioskite ketti omava Lehtimaja Eesti müügidirektori Toomas Jaaniste hinnangul on ettevõtte suhe kohalike omavalitsustega praegu hea. Küll aga oli mõne aja eest probleem Raplas, kus kohalike ettevõtjate survel ei antud R-kioskile tükk aega alkoholi müügiluba, kuigi kioskites on müügil ainult lahja alkohol.

Jaaniste lausus, et kohalike ettevõtjate esindajatest koosneval omavalitsusel on võimalus soovi korral venitada mitme asjaga — ta ei pruugi anda kauplemisluba või siis seda pikendada. Lisaks on mõnikord raske asju ajada tervisekaitseametnikega. “Kohalikud ettevõtjad saavad hästi tervisekaitsega läbi,” viitas Jaaniste Viljandi näitele, kus R-kioskil polnud väidetavalt tingimusi, samas kui mõni teine tegeleb kaubandusega otse linnatänaval.

Küsitletud suurematest kütuse jaemüüjatest oli negatiivne kogemus varnast võtta Statoilil. “See pole mingi saladus, et Statoilil on Haapsallu jäänud tankla ehitamata,” ütles Statoil Eesti turundusjuht Hede Kerstin Luik, jättes siiski süüdistused linnavalitusele esitamata.

Luige sõnul on vastuseisu põhjused olnud pigem emotsionaalset laadi — linnarahvas oli tankla vastu, rõhudes sellele, et plii rikub õhku. Samas ei müü ettevõte üldsegi pliibensiini, lisas Luik.

Ei Nestel ega Shellil ametnikele etteheiteid polnud. Küll märkis Shell Eesti piirkonnajuht Jaak Mikkel, et planeeringuid tehes erineb bürokraatia tase omavalitsuste lõikes. Ta lisas samuti, et kütuseturul on võrreldes toidukaubandusega vähe kohalikke mõjutajaid: “Ketid on reeglina üleriigilised — selge see, et kohalikku jõudu on vähem, et kedagi tahtlikult mõjutada.”

Nii et ikka toidu- ja esmatarbekaubad on valdavalt need, mis siinsel turul vaenu üles kisuvad ja ametnikke appi paluma viivad. Päring Eesti kaheksas linnas kauplusi omavale kodutehnikaketile Expert kinnitab seda tõdemust. Experdi turundusjuhi Lauri Laidre sõnul pole neile kohalike omavalitsuste poolt laienemisel mingeid takistusi tehtud, kui kaupmehepoolsed dokumendid on korras.

Võrru tagasi, abiks taas Võrumaa Teataja juhtkiri. Seal leitakse, et “on põhimõtteliselt vastuvõetamatu volikogus tekkinud arusaam, et nad on valitud otsustama, kust linlane oma leivapätsi ostab”.