Ülisuur tulemuspalk osutus müüdiks

Tänavuse esimese kvartali eest said nii maksu- kui ka tolliametnikud enam-vähem võrdset tulemuspalka 1400 krooni, mis purustas müüdi maksuametnike ülikõrgetest tulemuspalkadest.

Tulemuspalka sai esimeses kvartalis 698 maksuametnikku ning 475 tolliametnikku, kelle vahel jagati vastavalt 2,97 mln ja 1,93 mln krooni. Kuna ametid ei maksnud tulemustasu kõigile, kujunes tulemuspalka saanud maksuametniku keskmiseks tasuks 4250 ja tolliametniku keskmiseks tasuks 4060 krooni kolme kuu kohta. Maksurevidentidele kulus 23%, juhtidele vaid 15% tulemustasu kogusummast.

Näiteks said Tallinna juriidiliste isikute maksuametis 219 ametnikku keskmiselt 1783 krooni, maksupettuste uurimise keskuses (MUK) 45 ametnikku keskmiselt 1773 krooni ja keskasutuses 88 ametnikku keskmiselt 2348 krooni tulemuspalka kuus.

Kohalike maksuametite tulemuspalkasid mõjutasid laekumiste kõrval ka ümbrikupalkade avastamiseks ja tõkestamiseks korraldatud reidide ja tõendatud juhtumite arv, maksumaksjate teavitamiseks korraldatud seminaride ja osalejate arv, esitamata käibemaksudeklaratsioonide arv jm.

Näiteks vähendab tulemuspalka kõrge maksuotsuste tühistamise protsent, kohtulahendite madal võiduprotsent ning suutmatus tähtaegadest kinni pidada. Arvesse ei läinud trahvidest ja intressidest laekunud raha.

Suurima maksulõvi, Tallinna juriidiliste isikute maksuameti juht Hannes Udde märkis, et tema alluvad toovad maksuotsuste alusel sisse täiendava raha, mis esimese poolaasta arvestuses küündib koguni 62 protsendini kogu süsteemi tulemusest.

Põhjusena tõi Udde välja, et Tallinna juriidiliste isikute maksuametis on kõige rohkem kontrollijaid ning määratud maksusummad suurimad. “Raha liigub Tallinnas rohkem, ka maksude maksmisest kõrvalehoidmist on siin rohkem,” ütles Udde.

Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Ants Veetõusme ütles: “Kui on tekkinud müüdid, siis on õige, kui maksuamet avalikustab andmed. Siis kaovad ka müüdid.”

Ta avaldas arvamust, et tulemuspalkade kaotamine ei põhjustaks maksuametnike loobumist ettekirjutustest. Samas lisas Veetõusme, et ettevõtjate hirmust makstud raha tuleb maksuametil võib-olla kunagi tagasi maksta. Seda ei juhtu Veetõusme sõnul aga mitte varem kui 2-3 aasta pärast, mil tänavu vaidlustatud otsused õnnestub ettevõtjail riigikohtus võita.

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul võtab maksuamet oma senise tegevuspoliitika jätkamisega igasuguse äritegemise soovi 30 000 väikeettevõtjalt, kes on tema kinnitusel niigi seadusekuulekamaks muutunud.

Rahandusministeeriumi andmetel makstakse ka teise kvartali tulemustasu, milleks maksuamet on esitanud taotluse 8,6 miljonile kroonile, seniste tulemuspalkadega samadel alustel.

Lähipäevadel otsustab ministeerium, kas rahuldab taotluse täiel määral või osaliselt. Muudatusettepanekud tulemustasude arvestamise põhimõtetes esitab maksuamet 1. septembriks.

Maksuameti juht Aivar Rehe selgitab: “Müüdid maksuameti kõrgetest tulemuspalkadest on minu hinnangul põhjustatud maksuameti vähesest tegevusest tulemuspalkade tegeliku suuruse ja maksmise aluste selgitamisel.

Tulemuspalkade tagasimaksmist pean väga vähetõenäoliseks, kuna nende maksmisel võetakse aluseks vaid juba riigieelarvesse täiendavate maksuotsuste pealt laekunud summad. Kohtus vaidlustatud ja maksuameti kahjuks lõppenud protsesside osaks saanud maksuotsused ei saa olla tulemuspalga maksmiseks.

Tulemuspalkade täielik kaotamine maksuametnike suhtumise muutuse aluseks olla ei saa. Kõlama on jäänud küsimus, kas maksuametnikud ei peaks maksumaksja suhtes leebemaks muutuma. Minu vastus saab siinjuures olla ühene: maksuametnik ei tohi maksumaksja suhtes olla ei leebe ega veel vähem pahatahtlik — maksuametnik peab olema eelkõige täpne, seadusi järgiv ja oma otsuseid maksumaksjale põhjalikult selgitav.”