Ümberjagamise asemel peab rikkust looma

Maksud on Äripäeva lemmikteema. Maksud on ka sotsiaalteadlaste ja valitsuskoalitsiooni lemmikteema (autode kõrval). Esmaspäeval nn missioonikonverentsil Säästva Eesti 21 strateegiast kõnelnud nimekad teadlased soovitasid Eestis maksukoormust tõsta ja neid toetas Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.

Äripäev toetab jätkuvalt koalitsiooni senist kava makse alandada ja mitte tõsta. Eestis ei saa suurendada ümberjagamist, kuniks pole lääneriikidega võrdselt ümberjagatavat rikkust ning lonkab jagamise süsteem.

Eesti ühiskond, kus pole toimunud sellist kapitali akumulatsiooni nagu lääneriikides, peab keskenduma rikkuse loomisele. Just selleks tuleb tingimused luua, mida näiteks ettevõtete investeeringute tulumaksust vabastamine ka tegi. Tuleb jälle korrata, et maksude tõstmine karistab ettevõtlikkust ja aktiivsust. Tööga rikkaks ei saa, ärge parem proovigegi.

Äripäev tunnistab, et Eesti ühiskond on tõepoolest ohtlikult lõhenenud, olles aastaid Ida-Euroopas üks suurima sotsiaalse ebavõrdsusega riike. Kahtlemata on tarvis pikaajalisi investeeringuid haridusse ja teadusse, kahtlemata peab tagama kõigile elementaarse äraelamise, juurdepääsu haridusele ja tervishoiule.

Kuid Eestis levinud ebavõrdsust ja vaesust ei lahenda raha juurde küsimine. Pigem vastupidi — kui süsteem ei tööta, toob raha juurde andmine veelgi suuremat raiskamist. Seal, kus summad kõige suuremad — nagu tervishoid või keskkond — seal on ka kõige rohkem jama. Kui Eesti määraks praegu, et näiteks tervishoiule läheb kindel protsent SKPst, vähendaks see veelgi kontrolli kulutuste üle ja riik sipleks juba nagu kärbes ravimifirmade võrgus. Nii peaks riik parandama jagamise ja kontrolli mehhanisme, mitte töötegijaid piitsutama.

Sama lugu vaestega. Muidugi peab riik vaeseid abistama. Kuid Eestis ei toeta maksud mitte niivõrd vaeseid — 2000. aasta leibkonna eelarve uuringu andmetel läks enam kui 60% toimetulekutoetuse rahast mittevaestele peredele — vaid ümberjagajate armeed. Ega Hansapank ei pea juhuslikult oma võtmeklientideks “40-aastaseid kõrgharidusega Tallinna ametnikke”. Et aga Hansapanga võtmekliendiks saada, peab kuu netosissetulek algama 10.000 kroonist.

Juttu maksude alandamisest saadab populaarne etteheide, et riik toetab suurettevõtteid. Tegelikult mõjub maksude tõstmine kõige hävitavamalt kõikide pailapsele, keskklassile. Niisamuti nagu tulumaksuvabastusest on võitnud eelkõige väikefirmad.

Üldse peaks vaatama, kuivõrd on maksudebati taga igavene viha suurettevõtete vastu. Veebruaris kirjutas Eestis elav professor Jarmo Virmavirta Postimehes, et Soomes on kõrgete maksude üheks põhjuseks just härrasviha.

TÜ majandusõppejõud Raul Eamets märkis konverentsil, et me tahame riiki, kus oleksid maksud nagu Venemaal ja elu nagu Soomes. Kõike aga ei saa ja seda tuleks otse öelda. See on õige. Äripäev soovitab teha panuse rahvusliku rikkuse loomisele ja olemasolevate maksutulude heaperemehelikule kasutamisele.