Unistustele hinnasilt külge. Kuidas määratakse idufirmade väärtust?

 (5)
Esimene börsile viidud ükssarvik oli 2012. aasta mais Facebook. Kõrgema IPO-hinnaga ükssarvikud on olnud selges enamuses.
Esimene börsile viidud ükssarvik oli 2012. aasta mais Facebook. Kõrgema IPO-hinnaga ükssarvikud on olnud selges enamuses.Foto: Shutterstock

Rikaste TOP võib olla pigem meelelahutuslik kui täiesti tõsine lektüür, aga fakt on see, et edetabeli tipus troonivate Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse firma TransferWise'i leiab kõigist unicorn´ide nimekirjadest, väärtuseks nimetatud 1,1 miljardit dollarit.

Võrdluseks ettevõttele, mille kahjum oli vähemalt hiljuti veel käibest suurem: Tallinki turuväärtus on umbes 600 miljonit eurot, kolme Balti börsi kogukapitalisatsioon 6,5 miljardit eurot, Eesti kohustuslike pensionifondide koguväärtus on ligi kolm miljardit eurot.

Kui realistlikud on hinnangud TransferWise'i ja teiste idufirmade väärtusele? Kuidas selliste hinnanguteni jõutakse?

Esimesele küsimusele aitab vastata unicorn´ide ehk ükssarvikute ‒ miljardist dollarist kallimaks hinnatud idufirmade ‒ käekäik päras börsile viimist. Techcrunchi andmebaasi järgi on seni börsile viidud 22 ükssarvikut.

Esimene börsile viidud ükssarvik oli 2012. aasta mais Facebook. Ettevõtte IPO-väärtuseks kujunes 104 miljardit eurot. Viimase kapitali laiendamise käigus, 2011. aasta jaanuaris, olid riskikapitalistid ettevõtte väärtuseks hinnanud 50 miljardit eurot. Praegu on ettevõtte turuväärtus 380 miljardit dollarit. Seega ei olnud Facebooki IPO-eelne hind õhku täis, pigem vastupidi.

Ükssarvikud ‒ idufirmade koorekiht

Kõrgema IPO-hinnaga ükssarvikud on selges enamuses. 22-st ükssarvikust ainult viis pidi börsile minema odavamalt kui seda oli hinnatud riskikapitalistide viimases rahastamisringis. Ettevõtete edasises arenguetapis on väärtust kaotanuid rohkem: IPO-hinnaga võrreldes olid oktoobri keskpaigas odavamad kümme ükssarvikut ehk peaaegu pooled. Tõsi, neist osade börsile viimine jääb juba mitme aasta taha.

Seotud lood:

15 ükssarvikut on müüdud teisele ettevõttele. Neist viis on müüdud viimase riskikapitaliringi hinnast odavamalt. Kahte ‒ e-poodi Fab ja elektritranspordi arendajat Better Place ‒ tabas totaalne läbikukkumine. Näiteks Better Place´i panid investorid aja jooksul 0,9 miljardit dollarit. Viimases rahastamisringis hinnati, et ettevõte on väärt 1,6 miljardit dollarit, aga kõigest kaheksa kuud hiljem läks see pankrotti ja müüdi ainult 12 miljoni dollari eest.

Ükssarviku staatuseni jõuab ainult idufirmade koorekiht. Väiksema väärtusega idufirmade seas on pettumuse valmistajate protsent ilmselt suurem. Laialt levinud käibetõe järgi ebaõnnestub üheksa idufirmat kümnest, aga täpne ja kõikehõlmav statistika tegelikult puudub.

Üks neljakümnest saab investeeringu

Idufirmasid ja äriingleid kokku viiva platvormi Gust asutaja David S. Rose kirjutas möödunud aastal Gusti andmetele tuginedes, et äriinglid investeerivad umbes 2,5% neile pakutavatest projektidest, s.t investeeringu saab üks ettevõte 40-st. Riskikapitalistid on tema sõnul veelgi valivamad. Äriinglitelt investeeringu saanud ettevõtetest lähevad umbes pooled pankrotti, 20% teenivad neisse pandud raha tagasi ja 30%-st õnnestub inglitel suurema või väiksema kasumiga väljuda, sh 0,1% viiakse börsile.

Idufirmade väärtuse hindamise raskus algab sellest, et tegevuse alguses pole neil reeglina käivet ega märkimisväärset materiaalset vara. On ainult idee või intellektuaalne vara, mille kasutatavust on veel vaja tõestada.

Sellises olukorras pannakse ettevõttele hinnasilt külge vajalike kahe orientiiri järgi: kasvupotentsiaal ja selle realiseerimiseks vajalik kulutuste tase. Esimene seab osaluse hinnale ülempiiri, teine alampiiri.

Alampiiri leidmine käib nii: kui riskikapitalist jõuab veendumusele, et idufirmal on tõepoolest suur kasvupotentsiaal, siis järgmiseks kalkuleerib ta, kui suuri kulutusi nõuab selle realiseerimine kuni järgmise rahastamisringini. Idufirma selles arenguetapis kehtib põhimõte „selleks et teenida, tuleb kõigepealt kulutada”. Kui ettevõte ei saa vajalikku summat, siis ei õnnestu tal oma kasvupotentsiaali realiseerida.

Kui palju tasub investeerida?

Hinnangu, kui suurt summat oleks maksimaalselt mõttekas idufirmasse investeerida, saab nii, et lähtepunktiks võetakse hind, millega investoril on eeldusi investeeringust väljuda: müüa ettevõte või teha IPO.

Võimaliku väljumishinna leidmiseks saab lähtuda tulemustest, millega on seda teinud võrreldavad ettevõtted. Võrdlemise loogikat kasutatakse tavaliste ‒ raha teenivate ‒ ettevõtete puhul laialdaselt. Idufirma puhul finantsnäitajaid eriti võrrelda ei saa, selle asemel hindavad riskikapitalistid mitmesuguste meetoditega seda, kas firmal on olemas vajalikud otsustavad edutegurid lendu tõusmiseks.

Väga lihtsustatult öeldes leitakse idufirma väärtus nii, et loodetav väärtus investeeringust väljumise aastal jagatakse investeeringu nõutava tootlusega investeeringu perioodil. Arvutustöö lihtsamaks tegemiseks leidub mitmeid veebikalkulaatorid, mis võimaldavad läbi mängida mitme rahastamisringi ja eritingimustega stsenaariumeid (vt näiteks lehtedelt www.ownyourventure.com ja www.smartasset.com/infographic/startup).