ÜRP taotleb linnalt 124 miljonit

Kahtlaste rahaliikumistega seotud Ühinenud Rahvapartei taotleb Tallinna linnaeelarvest 123–124 miljonit krooni Vene kultuurikeskuse rahastamiseks.

Tallinna abilinnapea ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei liige Leivi Šer kinnitas eile, et tema erakond taotleb Vene Kultuurikeskuse rahastamist.

Šer ütles, et möödunud aastal sõlmitud koalitsioonileppega oli ette nähtud Tallinnas Mere puiesteel asuva endise Laevastiku Ohvitseride Maja, praeguse kultuurikeskuse linnale üleandmine ja remont. Kokku läheb hoone ümberehitamiseks koos Vähemusrahvuste Maja nime kandva juurdeehitusega Šeri sõnul 123–124 miljonit krooni. Praeguses eelarveprojektis on sees summa 30 mln krooni, mille kohaselt hakatakse hoonet korrastama jupikaupa.

Šeri sõnul pole hoones alates selle ehitamisest 1954. aastal remonti tehtud ning laed on sisse varisemas ja lühtrid ripuvad mädanenud palkide otsas. “Sellest ei tule mitte Vene Kultuurikeskus, vaid Vene Kultuuri Keskus,” ütles Šer.

Tallinna ekslinnapea Jüri Mõis ütles eile, et möödunud aasta sügisel leppisid toonase võimuliidu liikmed koos venelastega kokku, et integratsioonitööle hakatakse suuremat rõhku panema. Selle jaoks oli ka nähtud ette summa eelarves, kokku 21 miljonit krooni.

Mõisa sõnul olid venelased huvitatud ka Vene Kultuurikeskuse rekonstrueerimisest 200 mln krooni ulatuses ja Laagna tee tunneli pikendamisest Peterburi teele 60 mln krooni ulatuses. Need objektid pidid sisse minema 2002. aasta linnaeelarvesse.

Šeri väitel pole koalitsioonileppes sees punkti Laagna tee pikendamise kohta Peterburi teeni.

Möödunud aastal sõlmitud koalitsioonilepet on nimetatud ka valitsusliidu säilimise leppeks, kus Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond panid vastu Keskerakonna survele, kui kirjutasid alla leppele venelastega. See nägi lisaks Vene Kultuurikeskuse kordategemisele ette ka Toompeal asuva kirikuhoone pikaajalist rendileandmist Vene-meelsele õigeusu kirikule.

Mõis kinnitas eile, et süüdistuste alla langenud turvalisus- ja integratsiooniameti kulud olid eelarves ette nähtud. “Mind paneb hämmastama, et nüüd püütakse kisklevalt üksteist süüdistada,” lisas ta.

Mõisa sõnul võiks ka küsida, et kas Pirita teele on vaja uhket neoonreklaami kirjaga “Siit algab Pirita linnaosa!”.

Mõis pidas Tallinna võimuliidus lahvatanud tüli põhjuseks Meelis Lao taolise lepitaja puudumist. “Asi on selles, et pole enam Meelis Laod, vaja on leida kedagi temasugust,” kommenteeris Mõis olukorda Tallinna võimuliidus.

Tallinna võimuliit vajab oskuslikku diplomaati, kes oskaks erimeelsused ühe nimetaja alla viia, tunnistas ka Leivi Šer.

“Kas just Meelis Lao, aga diplomaati oleks vaja,” kommenteeris Šer. “Ma pole Meelis Laoga tuttav.”