Ussid riigivara järamas
Samuti on ülisoodne rendihind rahvaliitlase juhitaval põllumajandus-kaubanduskojal ja piimaliidul. Riigikontrolli hinnangul pole põhjendatud ka rahvaliitlase juhitava Tartu Agro soodne maa rendihind.
“Ministeeriumipoolne kontroll asutuste tehingute üle on olnud ebapiisav,” tunnistas riigikontrolli audiitor Terje Keerberg.
Kuivõrd on põllumajandusministeeriumis tegemist korruptsiooniga, ei soostunud eile ükski tipp-poliitik kommenteerima.
Justiitsminister Rein Lang suunas küsimused Rahvaliidu rahandusministrile Aivar Sõerdile. Viimane ei jõudnud eile end teemaga kurssi viia, vaid lubas seda teha lähipäevade jooksul.
Peaminister Andrus Ansip lubas kommentaare jagada tänasel valitsuse pressikonverentsil. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo viibis eile Brüsselis. Küsimused said põllumajandusministeeriumisse edastatud, kuid ministri vastust Äripäeval saada ei õnnestunud.
Ka endiselt põllumajandusministrilt Tiit Tammsaarelt, kelle ametiajal mitmed rendilepingud sõlmiti, ei õnnestunud kommentaari saada.
Oma vastulauses riigikontrolli aktile ütleb Tuiksoo, et praegu jätkatakse üüri- ja rendilepingute ülevaatamist, kuid kuna lepingud sõlmitakse kahepoolse kokkuleppena, ei ole nende lõpetamine nii lihtne, kui riigikontrolli aktis väidetud.
“Arvestades põllumajanduslike asutuste ja ühingute maksejõudu, ei ole suurem üürihind (40 krooni pluss maamaks — toim.) praeguses olukorras otstarbekas,” kirjutab Tuiksoo vastuseks riigikontrolli etteheidetele põllumajandus-kaubanduskoja soodsa rendihinna kohta.
Süüdistustele Tartu Agro kohta vastab Tuiksoo, et sellest aastast on rendihinda tõstetud 10 000 kroonilt 80 000 kroonile aastas, mis teeb koos maamaksuga maksukoormuseks 57,55 krooni hektarilt.
Ekspõllumajandusminister Ivari Padari sõnul tema ajal riigikontrolliga probleeme polnud, kuigi nii mõnedki probleemsed lepingud olid kehtivad ka tema valitsemise ajal. Ka ei mäleta Padar oma sõnul, et oleks probleeme olnud toitlustajaga, kes juba toona tegutses odaval rendipinnal. Padari sõnul tegeles taoliste lepingutega kantsler.
Riigikontrolli osutatud soodsate rendilepingute kohta lausus Padar, et põllumajandusministeeriumi huvi oma haldusalas olevaid mittetulundusühinguid toetada on mõistetav. “Turg on aga turg ja ei tohi ühtedele mittetulundusühingutele mööndusi teha.”
Tartu Agro saab soodsalt maad
Rahvaliitlase Aavo Mölderi juhitav AS Tartu Agro rentis riigikontrolli andmetel põllumajandusministeeriumilt 3000 hektarit maad 10 000 krooniga aastas.
Lepingu järgi maksab Tartu Agro väikest renti, kuna on kohustatud igal aastal investeerima maa parendamisesse üle 4 miljoni krooni. 2004. aastast maksab Tartu Agro ministeeriumile renditasu 3 krooni hektarist.
Riigikontroll leidis, et need investeeringud on seotud ettevõtte majandustegevusega ning sisuliselt ei ole ükski Tartu Agrole pandud kohustustest selline, mis maad tegelikult parendaks. Seega tegelikult riik tehingust tulu ei saa.
Ekspõllumajandusminister Aavo Mölderi sõnul on riigikontroll oma arvutustes teinud vea — renti makstakse maa eest vähemalt kümme korda rohkem.
“Minu meelest meil ei ole nii väga soodne leping,” lausus Mölder. Ta selgitas, et Tartu Agrol on maaga seoses palju kohustusi, mida muidu peaks täitma omanik. “Riik pani mulle 2001. aastal erastades kohustuseks säilitada senine tööhõive. See on 200 inimest, eks tulge ise ja täitke seda lepingut.”
Oma kuulumist Rahvaliitu ta rendilepingu saamisega ei seostaks. “Ma olen Rahvaliidus olnud sellest saati, kui komparteist välja astusin,” ütles Mölder, kellele kuulub kümnendik Tartu Agrost.
Suurosanikuks on 46 protsendiga OÜ Almantika, mis kuulub rahvaliitlasele Mart Avarmaale. Avarmaa tegeleb täna Tartus peamiselt kinnisvaraäriga, talle kuulub ülikoolilinnas õige mitu magusa asukohaga maja. Äripäeva rikaste edetabelis platseerus ta 163. kohale. Ta on kuulunud Ühispanga nõukogusse ja tema ettevõtte OÜ Maltifor ruumides paiknes 2003. aastal põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peakontor ning samal aastal ehitas ettevõte uue büroohoone, mille kasutamiseks sai PRIA kümneaastase rendilepingu.
Ministeeriumi töötaja peab vanalinnas odaval pinnal üliodavat sööklat
Ministeeriumitöötajaid toitlustav, põllumajandusministeeriumi nõuniku osalusega OÜ Miku-Manni maksab ruumide eest Tallinna vanalinnas Laial tänaval renti 7500 krooni kuus, saades lisaks tasuta kasutada köögiseadmeid.
Ülisoodsa rendi saanud OÜ Miku-Manni osanik on Matti Piirsalu — praegune põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise nõunik, kuid varasematel aastatel ministeeriumi ametnikuna töötanud mees.
Põllumajandusministeeriumil on tavaks Miku-Mannilt ka ilma riigihanketa teenuseid osta. Näiteks 2003. aastal ostis ministeerium oma töötaja ettevõttelt teenuseid 1,48 miljoni krooni eest. See on suurem osa Miku-Manni 2003. aasta käibest, mis oli 2,1 miljonit krooni.
Piirsalu kinnitas, et ta pole aastaid ettevõtte tegemistesse puutunud ega tea midagi ka ministeeriumiga sõlmitud lepingutest. “Kahjuks pole mina kuidagi ja kunagi ministeeriumi mõjutanud ja pole sellest ettevõttest ka mingit tulu saanud. Kui võib-olla niipalju ainult, et käin seal söömas nagu ka teised meie töötajad,” sõnas Piirsalu.
Piirsalu lausus, et ettevõte loodi juba 1992. aastal, kuna ministeeriumile oli vaja toitlustajat. Piirsalu sõnul on tema osalusest ettevõttes on olnud teadlikud kõik kantslerid ja ministrid.
Miku-Mannid juhataja ja omaniku Helvi Munga sõnul võib ju mõelda, et koht on vanalinnas ja selline odav rent, kuid nii see pole ja mingit tulu ei teenita. “Kui rent oleks kallim, ega me ei saaks siis 6–8kroonist suppi pakkuda,” sõnas Munk.
“Korruptsiooni pole kuskil. Käisin ise Matti käest küsimas, kas nii võib, töötad samas majas ja oled omanik. Matti ütles, et tal on kõik kirjad korras ja ta pole selline spetsialist, et ei tohiks olla osaühingus,” räägib naine.
Riigikontrolli audiitori Terje Keerbergi sõnul pole ministeerumi nõunik ametiisik korruptsioonivastase seaduse mõistes.
“Tema (Matti Piirsalu — toim.) ametikoht ei anna isikule sellist õiguspädevust, näiteks võtta vastu kohustuslikke otsuseid. Ta ei kuulunud ka sellesse ringi, kes lepinguid menetlevad,” märkis Keerberg. “Kui ta olnuks ametiisik, siis äriühingu osanikuna olles on vaja omada luba, mille annab teda ametisse nimetanud või lepingu alusel tööle võtnud isik. Nõunikul seda luba vaja pole,” lisas Keerberg.
Soodsad ruumid põllumajandus- kaubanduskojale ja piimaliidule
Põllumajandusministeeriumilt rendivad ülisoodsalt ruume rahvaliitlase Ants Käärma juhitav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja endise ministeeriumi töötaja juhitav piimaliit.
Koda maksab Tallinnas Vilmsi tänaval asuva maja eest 40 krooni ruutmeetrilt, allrentnikele on pool majast edasi renditud 62kroonise ruutmeetrihinnaga.
Sama allrentnike skeemi kasutab ka Eesti Piimaliit. Vilmsi 53 maja saadi ministeeriumilt rendile 40kroonise ruutmeetrihinnaga ning paljude allrentnike käest küsib liit 100 krooni ruutmeetri eest, pluss kommunaalkulud.
Omaaegne Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Ants Käärma ütles, et mingit tulu allrentnikest pole tõusnud, kuna kommunaalmaksud tasub koda. Pealegi on raha läinud suuresti katuse vahetamiseks ja remonditöödeks. “Me tuleme fifty-fifty välja ja nüüd on veel plaanis kaugküttega liituda, see nõuab lisakulusid,” sõnas Käärma. Leping ministeeriumiga sõlmiti 1996. aastal, mil koda juhtis Märt Viileberg ja põllumajandusministriks oli Ilmar Mändmets.
Piimaliidu tegevjuht, endine põllumajandusministeeriumi töötaja Tiina Saron ütles, et allrentnikest on ministeerium teadlik ja kõik on toimunud kooskõlastatult. Aasta algul uuendas ministeerium rendilepingut ning siis sai hinnaks 40 krooni, enne oli rent madalam. “Me oleme raskes olukorras, miinustes, maja ülalpidamiskulud on liiga kõrged,” selgitas Saron.
Erinevalt paljudest teistest MTÜdest elab Tunnustatud Eesti Maitse märki jagav põllumajandus-kaubanduskoda riigi raha toel vägagi hästi. Eestis pole just palju MTÜsid, kel oleks oma esindus Brüsselis. Näiteks 2003. aastal sai koda riigilt 26 miljonit krooni. Riigikontroll on kojale ette heitnud priiskavat elustiili, mõne projekti puhul moodustavad halduskulud poole projekti kuludest.
Koda juhtis 1997. aastast kuni 2004. aasta aprillini praegune põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Rahvaliitu astus Tuiksoo ministriks saades.
Piimaliit asub kojaga samal aadressil Vilmsi tänaval Tallinna kesklinna lähedal. Tegemist on valdavalt piimatööstuste lobiorganisatsiooniga. Palju aastaid varjusurmas ja vaiksena püsinud piimaliit on 2003. aastal ametisse asunud tegevdirektori Tiina Saroni juhtimisel asunud nüüd aktiivselt kohalikke piimatooteid reklaamima. Varem töötas Saron põllumajandusministeeriumi töötleva tööstuse büroo juhina.
Kantsler: rendilepinguid pole lihtne muuta
Põllumajandusministeeriumi kantsleri Ants Noodi sõnul ulatuvad riigikontrolli tähelepanu äratanud lepingud aastate taha ja on sõlmitud pikaajalistena, mida on raske muuta.
“Toona puudus riigivaraseadus tänases redaktsioonis ning kindlasti võisid ka lepingutes sätestatud tingimused sel ajal olla vastavuses turutingimustega,” sõnas Noot.
See, et osa lepingute sõlmimise tärmin on hilisem, tuleb sellest, et neid on vahepeal pikendatud ja muudetud, näiteks renti tõstes.
“Tulenevalt võlaõigusseadusest, kui rentnik-üürnik ei ole lepingu tingimusi oluliselt rikkunud, on lepingu lõpetamine ühepoolselt enne tähtaja möödumist peaaegu võimatu,” selgitas Noot.
Tema sõnul on ministeerium riigikontrolli auditis välja toodud puudusi likvideerimaasunud. “Käesolevaks ajaks on kõik riigivaraga seotud rendi- ja üürilepingud registreeritud riigivara registris ning jätkatakse lepingute läbivaatamist ja korrastamist,” lisas ta.
Noodi sõnul on seni suudetud vaid tungivate soovituste kaudu mõningaid rendilepinguid muuta. Ta tõi näiteks Tartu Argo, mis sai omal ajal maa rendilepingu konkursi korras ja nende pakkumine oli parim.
Piimaliit ja põllumajandus-kaubanduskoda on allrentnike pidamisel kõrgemat renti küsitud vaid ärisektorilt, mitte maaelu ja põllumajandust edendavatelt mittetulundusühingutelt, lisas Noot. Noodi sõnul pole ka riik kahju saanud, kuna majad hoitakse korras.
Riigikontrollilt ka varasematel aastatel kriitikat saanud söökla Miku-Mannid leping ulatub veelgi kaugemasse aega ja on tehtud vettpidavana. Ka pole seadusega keelatud ministeeriumi töötajal omada ettevõtet või osalust.
“Olen rääkinud meie töötajaga ja kui kunagi see leping sõlmiti, siis sai ta kantslerilt selleks loa. Ka pole ta sealt sentigi teeninud,” sõnas Noot. Tema sõnul tuleks juhtumit vaadata ka inimlikust aspektist — ettevõte pakub ministeeriumi töötajatele söögivõimalust ega teeni kasumit.
