Uuring: 40% perede majanduslik olukord on kehvenenud
45 protsenti leidis, et see ei ole muutunud ning 13 protsendi hinnangul on see mõnevõrra või kõvasti paranenud.
Riigi majandusolukord ei ole muutunud 31% arvates; see on mõnevõrra või kõvasti halvenenud 40% arvates; mõnevõrra paranenud 17% arvates; vastata ei osanud 11%.
Hinnates kujunenud olukorda, arvas 85% vastanuist, et majandussurutis on pannud neid mingil või olulisel määral säästlikumalt tarbima.
Valmidust teha suuremaid oste väljendati ettevaatlikult: 26% arvas, et pigem või kindlasti on paras aeg osta mööblit ja koduelektroonikat; 23% arvas, et pigem või kindlasti on paras aeg osta või ehitada maja või korter; 22% arvas, et pigem või kindlasti on paras aeg osta auto.
Tagasimakstavat laenuvõlga ei olnud 62%-l vastanuist. Nende seas, kellel siiski on tagasimakstav laen, on kõige sagedasem eluasemelaen, 17%-l vastanuist.
Hinnates järgmist kuute kuud, arvas 52% vastanuist, et pere finantsolukord ei muutu; 17%, et see halveneb mõnevõrra või kõvasti; 20%, et see paraneb mõnevõrra või kõvasti; 11% ei osanud vastata. Riigi majandusolukorra kohta arvas 36%, et see ei muutu; 20%, et see halveneb mõnevõrra või kõvasti; 25% , et see paraneb mõnevõrra; 19% ei osanud vastata.
Hinnataseme liikumise osas järgmisel 6 kuul arvas 91%, et see kasvab mõnevõrra või kõvasti; 6% arvas, et see jääb samaks; kõigest 1%, et see langeb mõnevõrra; 2% ei osanud vastata. Raha säästmist järgmisel 6 kuul pidas kindlasti või pigem võimatuks 55% vastanuist; 25% pidas seda pigem või kindlasti võimalikuks; 13% oli kahevahel; 7% ei osanud vastata.
Võrreldes hindade ja oma sissetuleku kasvu järgmisel 12 kuul, arvas 51% vastanuist, et sissetuleku kasv jääb hindade kasvule alla; 13% leidis, et sissetuleku kasv jääb hindade kasvuga võrdseks; 3%, et sissetuleku kasv ületab hindade kasvu; 26%, et sissetulek jääb samaks; 8% ei osanud vastata.
Hinnatõusu ja majandusolukorra halvenemise korral vähendaks 40% vastanuist reisimist; 33% kinos/teatris/kontsertidel käimist; 32% sisseoste ja meelelahutust nädalavahetustel. Odavamaid teenuseid hakkaks valima 35% vastanuist. Kallima elektri eest, kui see tuleks osaliselt või täielikult taastuvallikatest, ei oleks nõus rohkem maksma pigem või kindlasti 88% vastanuist.
GfK viis käesoleva aasta juuni lõpust juuli alguseni 15-74 aastaste Eesti elanike seas küsitluse, milles uuriti tarbijate meelestatust oma pere finants- ja riigi majandusolukorra suhtes.
Kokku küsitleti 500 Eesti elanikku; valim kaaluti vastavaealise elanikkonnaga proportsionaalseks sotsiaal-demograafiliste näitajate järgi.
