Uuringu koordinaator ja Tervise Arengu Instituudi toiduekspert Tagli Pitsi ütles, et energiajooke tarbitakse sageli valel põhjusel, sest need ei sisalda tegelikult rohkem energiat kui tavaline karastusjook.

Energiajook pole janukustutaja ja ei anna lisaenergiat, kuigi neid sageli nii reklaamitakse,“ rääkis Pitsi ja lisas, et jookides sisalduv rohke kofeiin võib liigsel tarvitamisel põhjustada hoopis tervisehäireid ja halba enesetunnet.

„Ka sisaldavad energiajoogid palju suhkrut, mille liigne tarvitamine soodustab kehakaalu tõusu ja hammaste lagunemist. Näiteks kui juua päevas 300 ml energiajooki, siis ei tohiks sel päeval enam maiustusi süüa.“

Uuring soovitab vähendada energiajookide pakendite suurusi, seada piirmäär kofeiinisisaldusele ja tõsta tarbijate teadlikkust energiajookide teemal.

„Murelikuks teeb, et juba lapsed tarbivad suure kofeiinisisaldusega jooke. Energiajooke juuakse soovituslikust kogusest enam, sageli ka lihtsalt maitse pärast,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

„Uuring näitab, et tarbijatel on üpris kasin ettekujutus energiajookide olemusest. Usun, et siin on riigil teha tõsisem teavitustöö.“

Energiajookide ja teiste kofeiini sisaldavate toodete (nt kohv, šokolaad, tee) tarbimisharjumuste ja põhjuste uurimiseks küsitleti tänavu kevadel üle 3500 Eesti elaniku vanusevahemikus 7-45 aastat.

Uuring näitas, et:

* Energiajookide tarvitamist alustatakse valdavalt 10-15-aastaselt.
* Enim on regulaarseid energiajookide tarbijaid 15-30-aastaste seas.
* Energiajookide tarbijatest tarvitas neid vähemalt kord nädalas möödunud aastal 1. grupis 15,9%, 2. grupis 22,6% ja 3. grupis 14,2% vastanutest.
* Igapäevaseid energiajookide tarvitajaid esimeses grupis ei olnud. 2. grupis oli neid 1,7% ning 3. grupis 0,4% kõikidest küsitletutest.
* Energiajooke tarbinute keskmine päevas joodav kogus oli 1. grupis 324 ml, 2. grupis 436 ml ja 3. grupis 462 ml.
* Peamiste energiajoogi tarbimise põhjustena toodi maitse, janu kustutamine, energia saamine ja väsimuse peletamine.

Energiajookide ajaloost

Energiajoogid ilmusid esimest korda turule Euroopas ja Aasias 1960-ndatel aastatel. Aastal 1962 andis Jaapani firma Taisho Pharmaceuticals välja ühe esimese energiajoogi Lipovitan D, mis on tänini Jaapani turul domineeriv energiajook.
Euroopasse jõudsid energiajoogid alles 1977. aastal, kui turule tuli Red Bull, mis pärines Austriast ning Ameerikasse jõudsid need kümme aastat hiljem. Alates sellest ajast on energiajookide turg hüppeliselt kasvanud. Müügil on sadu erinevaid energiajooke, mille kofeiinisisaldus ulatub tagasihoidlikust 50 mg kuni murettekitava 505 mg purgi või pudeli kohta.

Maailma suurim energiajookide tarbija on USA. Energiajookide tarbimine on kõige levinum vanusegrupis 11-35.