Rohkem on parem ehk suurem protsent on parem - erinevate pankade hoiuseid võrreldes on protsent hea kriteerium, sest pangahoiused on kõik tagatud ja raha kaotamise risk puudub (kuni 100 000€). Seega suurem protsent on inimesele kasulikum. Kõikide pankade hoiuste tingimused ja reaalne turupraktika suhteliselt sarnane.

Pane osa raha arvelduskontolt ära - see on heas mõttes säästmise soodustaja, et igapäevakulutuste raha ja säästud ei ole ühes kohas koos. Selleks võib olla teine konto, aga parim on ikkagi hoius, sest sääste sa ju tavasituatsioonis kasutada ei soovi, las ta siis kogub intressi.

Hoiust saab alati lõpetada - inimesel on võimalus alati oma raha tagasi saada. Ainuke tõsiasi on see, et ennetähtaegsel katkestamise puhul kaotab inimene intressi.

Ühe suure hoiuse asemel tee mitu väikest - see on hea nipp, kuidas tagada olukord, et kui tõesti sa vajad osa oma sääste ennetähtaegselt kasutusse võtta, siis kaotad intressi ainult väikselt osalt rahalt. Hoiust saab avada alates 500 eurost.

Lisaks on oluline, et inimene mõistaks, et kõik tooted, mida hoiusteks nimetatakse, ei ole tagatud. Viimasel ajal on paljud hoiu-laenuühistud aktiivselt reklaami tegemas ja seal on oluline mõista, et need ei ole tagatud ja intressilt tuleb tasuda tulumaksu.

Inbankis on keskmine hoiusesumma ligi 12 000 eurot. Kõige enim on 12-23 kuuseid hoiuseid (42% kogu hoiuste summast). 26% hoiustest on tehtud 36 kuuks või pikemaks ajaks, 24% 24-35 kuud ja 7% alla 12 kuu.

Inbankis hoiustavad raha peamiselt kaks kliendigruppi. 35+ vanused väga teadlikud kliendid, kes on teinud endale selgeks hoiustamise tingimused. Nad teavad kõikide pankade hoiuseintresse.

Väga suur hulk on ka pensionäre. „Kuulsin siin raadiost, lugesin lehest või laps soovitas ja tulin nüüd siia,“ iseloomustas nende info leidmist Andresoo. „Nende eripära on, et nad tulevad alati kohale.“

Inbankis ei saa klient teha enam kui 200 000 euro eest hoiuseid.

„See on meie enda sisemine riskijuhtmise reegel,“ ütles Andresoo. „Siis ei teki ebaproportsionaalseid suuri hoiuseid, mis tingiks eraldi riskijuhtimise vajaduse.“

Eraisikute seas kõige populaarsem hoiuse liik on Eestis raha hoidmine arvelduskontol. Seal oli Eesti Panga informatsiooni kohaselt septembri lõpu seisuga ligi 3,8 miljardit eurot. Tähtajalistel ja säästuhoiustel oli ligi 1,8 miljardit eurot. Muudel hoiustel oli alla 100 miljoni euro. Alates 2009. aasta keskpaigast on Eestis täheldatav tähtajaliste hoiuste osakaalu vähenemine. Kui 2009. aastal oli tähtajaliste hoiuste osakaal üle 55%, siis see on langenud 31,8%le. Nii madal ei ole see olnud alates vähemalt 1998. aastast.