Turd mustas vormiriides vene noormees tõuseb aupaklikult püsti ja kõõritab lakke. “No, ma ei tea,” pressib ta aktsendiga eesti keeles kõhklevalt läbi hammaste. Tõenäoliselt püüab turvamees mõistatada, kas pärijal on tõsi taga või ajab mõni pilkaja temaga lorijuttu. Paistab, et Vähi nime Sillamäel lihtsalt niisama suhu ei võeta.
Vähi avab oma kabinetis mehekõrguse raudkapi ukse ja võtab sealt välja laeka kalliskividega. “Silmet on nagu lihvimata teemant,” ütleb ta.
Tehiskalliskivid Vähi raudkapist kuulusid paarkümmend aastat tagasi Silmeti toodete hulka. Kümmekond aastat tagasi viidi kalliskivide tehnoloogia Silmetist välja, kuid inimesed, kes sellega tegelesid, on alles, ütleb Vähi.
Silmeti valgekraed peavad olema idealistid ja utopistid, et teenida Vähi heakskiitu. Ilma utopismita poleks Eesti vabaks saanud, lausub Vähi.
“Kui valida, kas rajada Eestisse 501. saekaater või investeerida austrite kasvatamisse hüljatud tuumajaamas Paldiskis, siis kaaluksin ma pigem teist varianti,” räägib Vähi rahuloleval ilmel. “Armastan riski.”
Ajakirjandus avaldas kahtlusi, et Vähi kasutas oma positsiooni peaministrina Silmeti võitmiseks. Mõni kuu pärast peaministri tooli kaotamist sai Vähist 1997. aasta augustis Silmeti nõukogu liige ja 1998. aasta märtsis aktsionär investeerimisfirma ASi Valga Group kaudu.
Vähi eitab Silmeti müügil enda huvisid
Vähi peaministriks olemise ajal laekus Silmeti erastamiseks kaks pakkumust. Ühe taga oli rahvusvaheline kontsern Inkomo, mis kasutas nime Molibden. Kontsern tegeles metallide kaevandamise, müügi ja töötlemisega ning põhines Vene, Ameerika, Hollandi, Läti ja Eesti kapitalil. Eestist osales kontsernis juveelifirma AS Aurum. Toonase euroministri Endel Lippmaa kinnitusel oli Inkom sisuliselt Venemaa riiklik firma, mis allus värvilise metallurgia ministeeriumile. Võiduka pakkumise taga oli Magnum Grupi AS ja üks Ameerikas elav väliseestlane.
Vähi lükkab väited Silmeti omakasulisest erastamisest tagasi. “Olin pärast peaministri kohalt lahkumist kuus kuud tööta, kui mind Silmetisse kutsuti,” lausub ta.
Silmeti erastamine tekitas poliitikute hulgas teravaid vaidlusi, kellest paljud taotlesid Silmetis riigi kontrollosaluse säilitamist.
Vahepeal kummitas Silmetit pankrotioht, sest 1997. aastal sai ettevõte ligi 60 miljonit krooni kahjumit. Vähi on suutnud tööstusettevõtte kasumiga tööle panna. “Eelmise aasta kasumiprognoos meil ebaõnnestus,” lausub Vähi kavalalt muiates. “Nägime ette 20 miljoni kroonist kasumit, kuid teenisime 40 miljonit.”
Vähi töötab alates 1999. aastast Silmeti direktorina, järjekorras kümnendana. “Ettevõtte areng ei vastanud investorite ootustele,” selgitab ta. “Olen maapoiss ja rasket tööd ei karda.”
