Väikeettevõtlikud väikesaared

Suvel saabub koos tohutu turistidelainega Eesti väikesaartele raha, millest kohalikud väikeettevõtjad peavad ennast elatama terve ülejäänud aasta.

Kuigi oma osa kohalike elanike sissetulekusse lisab kalastamine ja töökohad vallamajas, on väikesaarte põhisissetulekuks just turism.

60 elanikuga Ruhnus on kolm atesteeritud majandusettevõtet, mis on kohalike enda algatatud, nii et konkurents on olemas. 318 elanikuga Vormsil on 5 võõrastemaja ja 7 söögikohta, Kihnus tegeleb 600 inimesest umbes 100 otseselt või kaudselt turismiga.

Naissaarele eraettevõtjad puhkekeskusi teinud ei ole, seal on puhkekeskuseks looduspark, mis pakub öömaja, süüa ja giiditeenust. “Siia küll eraettevõtjatel midagi rajada ei tasu,” arvab Naissaare looduspargi direktor Tiit Koit. “Jaanuaris käis meil näiteks 100 inimest, see ei too ju midagi sisse. Aga loodusparki tuleb käigus hoida aastaringselt.”

Kihnu, Ruhnu ja Vormsi ettevõtjad ei kurda. Kihnu teabetoas töötav Annely Akkermann arvab, et võõrastemaja või toitlustuskoha pidamine Kihnus tasub ära sedavõrd, et omanik loob töökoha endale ja oma pereliikmetele.” Või nagu ütles üks majutustalupidaja — vähemalt maja saab korda,” nendib Akkermann.

Valusaima probleemina kurdavad saarte ettevõtjad siiski turismi hooajalisust. Akkermanni sõnul jääb enamik turismiala töötavaid inimesi 1. septembrist kuni 15. maini tööta. Põhilise takistusena aastaringse turismi arendamisel nimetab ta transpordiprobleeme.

Vormsi võttis vastu arengukava, mille kohaselt ei taha saar massiturismi arendada. Vallavanem Ants Varvlane ütleb, et eelistatakse maksujõulist turisti. “Meie eesmärk on luua tingimused purjekatega tulemiseks ja sõiduvõimalused jalgrattagruppidele. Jõukas suvemajaomanik on kõige meeldivam klient, sest ta on tööandja kohalikule elanikule ja hoolitseb selle eest, et keskkond oleks meeldiv,” räägib Varvlane.

Üheks väikeste saarte põhiprobleemiks on halb ühendus mandriga. Kui suvel käivad laevad veel paar korda nädalas, piirdub talvine transport äärmisel juhul kord nädalas käiva lennukiga. Ühendus mandriga ei ole ka odav.

Vaatamata ühenduse puudulikkusele on turistide arv saartel järjest tõusuteed näitamas: Ruhnus oli tänavu selle aasta 1. augustiks käinud 1464 turisti, mis on sama palju kui terve eelmise aasta jooksul. Vormsilt käib vallavanema sõnul aasta jooksul läbi paarkümmend tuhat inimest. Kihnu turistide arv on stabiilselt olnud 10 000–15 000 inimest aastas.