Väiksed veebikeskkonnad vassivad
TNS Emori uuringu Gallup e-Ratings põhjal selgub, et rate.ee’d külastab päevas 63 000 15–74aastast inimest, rate.ee juht Andrei Korobeinik ütles aga, et päevas külastab rate.ee’d 125 000–136 000 inimest.
Kuu jooksul külastab rate.ee’d portaali enda andmetel veerand miljonit inimest, kui aga vaadata TNS Emori andmeid, siis pole rate.ee ühe kuu jooksul külastatud saitide seas esikümneski. Samuti on nende viimase viie kuu kasutajaskonna trend olnud langev.
rate.ee juhi Korobeiniku sõnul pole Emori uuring pädev, sest Emor viib küsitluse läbi telefoni teel ja keset päeva, kui noori inimesi pole kodus. “Kuna rate.ee külastajad on aga noored, ei näita see uuring tegelikku pilti,” lisas Korobeinik.
TNS Emori arendusjuhi Margo Veskimägi sõnul on rate.ee väited ebakorrektsed. “TNS Emori uuringu Gallup e-Ratings küsitlusmeetodiks ei ole telefoniküsitlus, vaid kodudes toimuvad näost näkku intervjuud ning uuringu küsitlusaeg on tööpäeviti õhtune aeg ehk aeg, millal inimesed on kodudes,” kinnitas Veskimägi.
Meediaekspert OÜ arendus- ja turundusjuht Tiina Lumiste arvab, aga et tõde on kusagil vahepeal. Lumiste sõnul aga tasuks olla ettevaatlik pigem firmadega, kelle internetiteenuse pakkumise kogemus on lühike ja firmanimi Eesti meediamaastikul tundmatu. “Hinnad võivad olla küll soodsad, kuid lubatud kontaktide arv ei pruugi tõele vastata, puudub ühtne reklaamipoliitika ja ma ei oleks kindel ka otsingumootorite töökvaliteedis,” selgitas Lumiste tundmatute firmadega kaasnevaid ohte.
“rate.ee on tõesti populaarne ja vahe tuleb sellest, et rate.ee’d külastavad noored alates kaheksandast eluaastast ja need ei mahu TNS Emori uuringusse,” ütles Lumiste. Küsitav on ka see, kas 10–18aastane nooruk on turu-uuringutes aldis osaleja. Samas ei saa rate.ee reklaamida, et nende sihtgrupp algab alates kaheksandast eluaastast, sest nii noortel pole eeldatavalt raha, mida ajab taga reklaamiklient. Seega on tegu jällegi väikese vassimisega, sest rate.ee reklaamib enda kasutajaks 14–18aastased noored, tõdes Lumiste.
Äripäevale on tulnud kaebusi ka vassijate inff.ee, baltinfo.ee, infoabi.ee, infoportaal.ee, hansainfo.ee ning www.ee kohta, kes on saatnud klientidele reklaamipakkumisi, kus on tehtud ennast uue toote müümisel kümme korda suuremaks, kui tegelikult ollakse.
OÜ Strike (www.ee) kasutab www.turundusweb.ee statistikat, mis on aga anonüümne, ja see devalveerib usaldust. Puudu on ka viited lähteandmetele, kui neid keegi uurida sooviks, ütles Neti.ee looja Kain Kalju.
Strike OÜ juhatuse liikme Tauri Purkase sõnul kajastub Neti.ee kommentaaris selgelt konkureeriva keskkonna halvustamine. “Infowebi ASi tütarettevõte Strike OÜ ei ole oma keskkonna www.ee külastatavust kunagi vassinud ja ei pea seda ka eesmärgiks,” lisas Purkas.
“www.ee ja Neti.ee lahkarvamused on alguse saanud hoopis mujalt, Neti.ee ja www.ee kujunduste sarnasusest. Pigem on tegemist Neti.ee kaitsehoiakuga ja www.ee kui värske ja uuendusliku jõuliste sammudega,” arvab Purkas.
Veskimägi sõnul on peamine probleem selles, et kui ühe veebilehe uuringut võrreldakse teise uuringuga, mille metoodika on erinev, siis see on vale ja neid ei saa omavahel võrrelda. “Osa veebilehti püüab näidata enda kasutajaskonda erineva ja enamasti võrreldamatu statistikaga just sel põhjusel, et muuta oma veebikeskkonda reklaamijatele atraktiivsemaks,” nentis Veskimägi.
Infowebi ASi turundusjuht Aleksander Vilu, kes on ise algatanud mõned kriminaalasjad seoses andmebaaside kopeerimise ja autoriõiguste rikkumisega, ütleb, et veebilehtede vassimine on piltlikult öeldes avalik ja hukkamõistmata kuriteo vorm.
Tugev konkurents ja karistamatuse tunne on Vilu sõnul jätnud vassimiseks palju võimalusi. Lisaks statistiliste andmete valetamisele on levinud ka klientide eksitamine.
“Nimelt kõik n-ö uued turule tulnud kipuvad oma tootele andma mõnele tuntud kaubamärgile sarnast nime või seda kirjeldama klienti eksitavalt. Vähesed pole juhtumid kus kliendile on öeldud, et meil on “info weeb” (viidatakse infoweb.ee’le) ehk infokataloog internetis, tegelikult müüakse aga inff.ee’d,” nentis Vilu.
Suurematel keskkondadel esineb Vilu sõnul statistika vassimist vähem, aga vassimine pole sugugi välistatud. Näitena saab tuua olukorra, kus mitme veebilehe andmebaas on ühine, aga statistikat saab vaid ühe veebilehe kohta ja statistika peegeldab tegelikult hoopiski mitme keskkonna päringute summat.
“Soov olla igal juhul suurim ja esimene sarnaneb olukorraga trükimeedias 1990ndate alguses, kui igal ajalehel oli mingi oma küsitlus, mis neid esikohal näitas. Selle lastehaiguse sümptomina näitab osa veebilehti kasutajate arvuks serveri väljastatud päringutel põhinevat statistikat (n-ö Analogi analüüs), teised aga on sellest edasi liikunud ning arvutavad oma kasutajastatistikat cookie-analüüsil põhinevalt, kuid kuna mõõtmine on erinev, siis ka sama meetodi ja sama termini puhul ei ole andmed võrreldavad,” selgitas Veskimägi.
Ja erinevused ei ole nii silmaga nähtavad — kas rääkime kasutajatest või klikkamistest või erinevatest ajaperioodidest –, vaid pigem selles, mis jääb tavakasutajale hoomamatuks: näiteks kasutaja mõiste defineerimisest või Analogi tarkvara erinevast seadistamisest.
Kokkuvõttes ei saa reklaamijad adekvaatset ülevaadet ning ei ole võimalik võrrelda erinevate veebilehtede kasutajate arvu.
Ka Leaf Eesti turundusjuht Andrus Purde tunnistab, et internetikeskkondade reklaamimaastikul on raske orienteeruda, sest internetiturul reklaamivad kõik ennast liidritena — kes klikkide või külastajate arvu ja kes hoopis arvamusuuringu põhjal. “Kuna neid juhtivaid keskkondi on nii palju, siis ilma meediaagentuurilt või spetsialistilt küsimata ei julge küll suuremaid kokkuleppeid sõlmida,” nentis Purde.
Turundusekspert OÜ juht Andres Kriis tunnistab, et turundajad on väga raske valiku ees. “Infoportaale on tõesti palju, juba ehitusalaseid on üle 25 ja iga portaal räägib tõesti, et nemad on ainsad ja õiged, kuhu turundusrahasid investeerida,” nentis Kriis.
Eksimise vältimiseks tasub Kriisi sõnul olla eriti tähelepanelik ja esitada võimalikult palju täpsustavaid küsimusi kasutajaskonna ja statistika kohta. Suuremates portaalides on tunda, et müügiinimesed on professionaalsemad, on kursis ka pisiasjadega, mis teeb otsustusprotsessi lihtsamaks.
Samamoodi on müügiettevalmistus ja tutvustavad materjalid korralikult tehtud. Väikesed portaalid, mis on saanud innustust suurte edust ja näevad ainult suuri reklaamimahtusid, on jätnud enese positsioneerimise turul unarusse. Arvatakse, et võib mingi portaali valmis teha ja siis hea õnne peale vaadata, kas äkki õnnestub reklaami müüa.
Ettevõte peaks ise veebilehte kontrollima
Anton Juurik TNT Eesti Marketing & PR
Otsese pettusega ma õnneks kokku puutunud ei ole, küll aga soovivad paljud müüa mitte päris seda, mida oleks vaja ostjale. Netikeskkondade pakutud mõõdikud ei pruugi vastata kliendi vajadustele.
Infoportaalidel on suur vabadus oma toimivusnäitajate valikul. Internet erineb teistest reklaamikanalitest selle poolest, et iga liigutus jätab jälje ja on seega mõõdetav. Nii saavad keskkonnad näidata oma külastuste arvu, teatud rubriigi külastatavust, firma andmete või reklaami näitamise arvu, reklaamile või lingile klõpsamiste arvu.
Üks levinud mõõdik on näiteks kampaanialehele suunatud külastajate arv. Selle näitaja ilu peitub mõlemapoolses kontrollis: ka kliendi kampaanialehe klikkide loendur näitab suhteliselt täpselt, mitu külalist ja mis keskkonna kaudu kampaania jooksul veebilehele tuli. Jagades reklaami maksumuse külaliste arvuga, saame väga lihtsalt välja arvutada, mitu krooni läks maksma iga kampaanialehele tulnud külastus keskkondade lõikes.
Kulu külastaja kohta annab väga hea ettekujutuse kanali efektiivsuse kohta. Pakutavate lahenduste hinnavahe külastaja kohta võib erineda nii kordades kui ka suurusjärkudes. Vajalikele tegevusaladele spetsialiseerunud keskkondade hinnad klikkide kohta on pea alati kõrgemad kui populaarsetes meelelahutuskeskkondades, ent erinev on ka külastaja väärtus firmale. Prognoosides nii klikkide maksumust kui ka külaliste potentsiaali, on võimalik kokku panna interneti promotsiooni portfell, mis optimaalselt vastab konkreetse kampaania eesmärkidele ja sihtgrupile.
Veebilehed saadavad alusetuid arveid
Andres Kriis TNT Turundusekspert OÜ juht
Oma kogemusest võin nimetada kahte firmat, mis on tegutsenud eriti häbematult. Üks neist firmadest on juba turult kadunud. Selleks oli Infomarket.ee ja teine tegutsev firma on Firmanet.ee, kust saadeti järjepidevalt ja alusetult kordusarveid, ilma et oleks nende käest teenust tellitud.
Kuna aga turundusteadlikkuse ja turundusjuhtimise tase ei ole kõikides Eesti firmades veel tipptasemel, siis annab see võimaluse sellistel portaalidel tegutseda ja müüa tooteid, mida kliendil tegelikult vaja ei ole ja mis ei anna ka kliendi äritegevusele mingit lisaväärtust.
Arvudega aetakse kliendi pea sassi
Allan Sombri Delfi müügi- ja turundusjuht
Põhiliselt esitatakse valesti külastatavust ja konkreetse reklaampinna kaudu saadavaid kontakte. Kõige tavalisem vassimine on keskkonna külastatavusest või bänneri nähtavusest rääkides mainida külastajate või nägijate arvuna külastuste või lehekülje avamiste arvu.
Oleme Delfi müügitöös püüdnud olla väga täpsed, öeldes “teie reklaami nähakse päevas nii ja nii mitu korda”. On aga ette tulnud, et mõned keskkonnad väidavad, et “teie reklaami näeb päevas 600 000 inimest”. Uurimisel selgub, et see on nende keskkonna kõikide reklaamikontaktide arv.
Andmeid väänavad pigem suuremad
Raul Toome Elion Ettevõtted ASi interneti teenistuse reklaamimüügijuht
Väikeste saitide mure on selles, et nad ei tea päris täpselt isegi, kuidas midagi kokku lugeda.
On erinevad tehnikad ning erinevad loendureid. Ja seepärast on ka tulemused kohati kardinaalselt erinevad. Pigem oleks siinkohal vajalik neid suunata.
Infot saaks küsida TNS Emorilt, kellel on plaanis välja tuua ühtne internetipõhine statistika süsteem. Oleme Delfi müügi ja turundusdirektori Allan Sombriga seda meelt, et see parandaks olukorda väikeste tegijate seas üksjagu.
Mõõtmissüsteem ühtlustatakse
Peamiste veebikeskkondadega on alanud põhimõtteline arutelu, kuivõrd Eesti internetimaailm võidaks, kui võtaks kasutusele sarnaselt Skandinaavias kasutatava veebikeskse ehk site-centric mõõtmise. Kasutajakeskne ehk user-centric mõõtmine pakub võimalust teada saada, kes veebilehte kasutavad: mis soost nad on, kui vanad, mis rahvusest, millise sissetulekuga. Seeläbi on reklaamijatel võimalik otsustada, millise veebilehe külastajad on tema toote või teenuse sihtrühmaks ning kuhu oleks kõige otstarbekam oma reklaami paigutada. Eestis on selleks TNS Emori läbiviidav regulaarne uuring Gallup e-Ratings, mida täiendab lisaks täiskasvanute küsitlusele ka laste eelistuste kaardistus.
