Vajad head töötajat, vaata ka piiri taha

Kui me räägime rahvusvahelisest konkurentsist, peame enamasti silmas tooteid ja teenuseid. Me unustame, et rahvusvaheliseks on muutunud ka tööjõuturg.

Äripäeva arvates suurendaksid Eesti ettevõtted oma konkurentsivõimet, kui võtaksid tööle rohkem välismaalasi.

Reedel valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2005–2007 toob välja vajaduse teadlaste ja inseneride järele, kes võiksid olla Eesti teadus- ja arendustegevuse eesotsas. Kava rõhutab ka vajadust tuua meile rohkem välismaalasi doktorikraadi omandama, seades eesmärgiks tõsta välismaalastest doktorantide osakaalu 10 protsendile 2015. aastaks (2004. aastal oli see 3%).

See on hea mõte, sest tõstab meie kõrghariduse taset ning muudab ülikoolid rahvusvahelisemaks. Ühtaegu annab see lootust, et osa meil doktorikraadi saanud välismaalastest asub hiljem tööle Eesti ettevõtluses või muutub Eesti patrioodiks mujal. Samasugune mõtlemine võiks olla iseloomulikum ka ettevõtetele. Paljudele töökohtadele võiksime näha kohalike kõrval kandideerimas ka välismaalasi, sest see aitab muuta ettevõtted uuenduslikumaks. Välismaalastest juhtide teadmised ja oskused on Eesti ettevõtlust ja meie oma juhte 15 iseseisvusaasta jooksul kõvasti arendanud.

Meil tasub õppida teiste riikide kogemustest: kõik kiiremini kasvavad majandused või piirkonnad kasutavad aina enam välistööjõudu. Euroopa majanduskeskuses Londonis on kümme üheksast töötajast välismaalased. USA majanduskasv põhineb suuresti sisserändajatel ning riigi poliitika tervitada ajudega immigrante on ennast ära tasunud. Näiteks Intel, Google, Oracle ja Yahoo on asutatud välismaalaste poolt ning oma eduga on nad loonud lugematuid töökohti ka ameeriklastele.

California avaliku poliitika instituut uuris 2002. aastal Silicon Valley’s elavaid immigrante ning leidis, et 52% välismaal sündinud teadlastest ja inseneridest on olnud mõne start-up-firma asutamise või juhtimise juures. Ka meie Skype ei oleks kunagi jõudnud nii kaugele, kui tegemist poleks olnud rahvusvahelise ettevõtmisega, mis ühendas — lihtsustatult — eestlaste oskused, skandinaavlaste visiooni ja investeeringud ning Luksemburgi maksuseadused.

Hiljuti kirjutas Äripäev, et EURESi büroo uuringu kohaselt tahab Eesti ettevõtjaist välistööjõudu kasutada 14%, neist 6% lähiajal. Enim vajab võõrtööjõudu töötlev tööstus (41% küsitletutest), aga ka puidu- ja õmblustööstus.

Majutus- ja toitlustussektor vajab hooajalisi töötajaid, haridus välislektoreid. Äripäev leiab, et need numbrid võiksid suuremad olla ning ettevõtted peaksid mõtlema rohkem spetsialistide, kui et odava tööjõu palkamisele.

Vastuargumentideks välismaalase palkamisel on keelebarjäär, tööloa hankimine (puudutab nt Venemaad ja Ukrainat) ja juhtide puhul ka kõrged kulud. Samas on ELi kodanike palkamine lihtne ning nende juhtimisoskused ja ideed muudavad kõrge palga tasuvaks, samas kui ida poolt tulijatega seotud paberisekeldused kompenseerib madalam palk. Osa firmasuhtluse inglise keelele üle minemist aga võib vaadata kui tasuta keelepraktikat.