Valulised muutused
Põhjused on seotud Hansapanga Grupis toimuvate põhjalike struktuurimuudatustega, mille väljatöötamisega on asjaosaliste sõnul juba paari aasta jooksul kaasnenud palju vaidlusi ja võimuvõitlust. Hansapanga ülesehituse muutmise peamisteks valikuvariantideks oli riigikeskne ning seni toiminud nn Pan Balti ärifunktsionaalne lahendus. Mart Tooming kinnitas ka eile, et tema isiklikult toetas HC alustalaks olevat teenusekeskset mudelit, mis on ennast seni väga hästi õigustanud. 1. oktoobril see aga lõhuti ja seni HC alla kuulunud liisinguettevõtted kolmes Balti riigis hakkavad olema panga koosseisus.
HCga seotud inimesed on kirjeldanud, et seoses uue filosoofiaga ning HC-le edu toonud agressiivset ärivaimu üleval hoidnud Toomingu lahkumisega on ka paljud teised kaotanud usu süsteemi edasisse edusse.
Toomingu enda sõnul peaks iga lahkumist vaatama siiski individuaalselt. “Mingi kollegiaalse suitsiidiga siin tegu ei ole,” lausus ta.
Kalle Kiigske märkis, et dilemma kahe kultuuri vahel on käärinud juba paar aastat ning tekitanud ka närvipinget. “Mulle riigipõhine juhtimissüsteem ei sobinud,” põhjendas ta oma lahkumist lühidalt.
Kümme aastat pangas töötanud Tarmo Rootemani sõnul on Hansapangaga sarnase valiku tegemine aktuaalne kogu maailma panganduses. Oma lahkumist põhjendas ta eelistusega seekordse valiku puhul mujalt väljakutseid otsida.
Uues Hansapanga struktuuris Eesti äriüksuse juhiks saanud Erkki Raasukese sõnul ei ole HC juhtide üheskoos lahkumine tõlgendatav protestiaktsioonina. “Igal inimesel, kes lahkub, on oma personaalne põhjus ja argumendid. Tõepoolest on mõned väga tugevad tegijad otsustanud oma tööelu ümber korraldada,” lausus ta. “Hetkel käimas olevad suuremad muudatused annavad ka selleks oma tõuke või võimaluse.”
Struktuurimuudatuse tingisid aga Raasukese sõnul tõsised koostööraskused Balti riikides eraldi, eriti just Lätis. Et aga korralikku Pan Balti panka luua — ja sellest ideest ei ole kindlasti loobutud — on vaja, et kõik kolm panka ühtmoodi välja näeks, selgitas Raasuke.
Ometi nähakse panga suurmuudatustes ka omamoodi võimuvõitlust. “Tagamaad on sellised, et seni on liising olnud suur kasumitooja ja pangas on nii, et kes raha toob, selle käes on võim,” arutles Hansapanga asutaja, investeerimispanga LHV partner Rain Lõhmus. “Pangad Lätis ja Leedus hakkavad jalgu alla saama, sellega mängitakse ka võim ümber.” Lõhmus tõi Toomingu lahkumise puhul paralleeli iseendaga: ka tema lahkus, kuna Hansabank Markets restruktureeriti rootslaste vaiksel heakskiidul.
Hansapanga asutajaliige ja endine juht Jüri Mõis oleks Mart Toomingut pangas kinni hoidnud. Just tema unikaalsuse pärast.
Mõis ütles, et puhtneutraalsest vaatepunktist oli HC restruktureerimine aga õige otsus. Mõis selgitas, et pangas peavad olema laenud ja hoiused tasakaalus ning ka liising on laen. Kuivõrd Hansa Capitalis olid Läti ja Leedu ettevõtted Eesti tütred, siis takistas see arengut. Ehk teisisõnu: Eestis pole piisavalt hoiuseid, et finantseerida laene Lätis ja Leedus.
Hansapank muutis struktuuri
Läinud nädalal läks Hansapanga Grupp üle uuele juhtimisstruktuurile, muudatused puudutasid enam just Hansapanga liisingufirmat, grupi suurimat kasumitoojat.
Hansapanga Grupp läks Eestis, Lätis ja Leedus seniselt tootepõhiselt juhtimiselt üle riigipõhisele juhtimisele. Reformi tulemusel likvideeritakse Hansa Capital ja müüakse Balti Realiseerimiskeskus (BRC).
Kui seni juhtis liisimist kõigis kolmes Balti riigis Mart Tooming, siis nüüd juhib Lätis liisimist sealse Hansapanga juht Ingrida Bluma, Eestis Erkki Raasuke ja Leedus Darius Nedzinskas.
Nordea juhatuse esimees Juhani Seilenthal ütles, et Nordea kasutab samasugust süsteemi. Tema sõnul on riigipõhise juhtimissüsteemi eesmärk, et panga erinevad tooted ei võistleks omavahel. “Et liising ei konkureeriks pangaga, vaid ikka teiste turuosalistega.”
Hansapanga asutaja Rain Lõhmuse hinnangul toob jõujoonte muutmine kaasa ka firma käitumise iseloomu muutuse seniselt jõuliselt mudelilt tasakaalukamale. “Riigipõhisel juhtimisel pole toote innovaatika nii suur, rõhk on kliendisuhetel,” ütles Lõhmus.
Muudatusega on Hansapanga Grupi juhtimisse haaratud senisest rohkem lätlasi ja leedulasi. “Seda võib võtta kui sümbolit, kuid teisest küljest läheb rohkem aega kokkulepete sõlmimiseks,” ütles Lõhmus.
EGO Kaardi looja oli Hansapanga suurim tütar
Hansa Capital (HC) oli Hansapanga suurim tütarettevõte, mis ühendas liisingu-, faktooringu-, rendi-, varamüügi-, inkasso- ja kindlustusteenuseid pakkuvaid tütarettevõtteid Balti riikides.
Tavainimesele meeldejäävaimaks tooteks on kiiresti suure populaarsuse kogunud Ego järelmaksukaart, mis tuli HC seinte vahelt välja 2000. aastal.
HC tütardeks on AS Hansa Liising Eesti, Balti Autoliisingu AS, OÜ Balti Realiseerimiskeskus, Balti Kindlustusmaakleri OÜ. Kõik HC liisingu- ja faktooringuettevõtted on Balti riikides liidripositsioonil.
1998. aastal loodud Hansa Capitali bilansimaht jõudis eelmise aasta lõpuks kasvada 20,5 miljardi kroonini, koos Läti liisinguettevõttega oli varade maht aga 24,1 mld krooni. Võrdluseks, Eesti suuruselt teise panga — Ühispanga — varade maht oli 21,4 mld krooni. HC puhaskasum ületas Ühispanga kasumit aga juba pea kahekordselt.
Indrek Neivelt: lahkumisi oli oodata
Hansapanga Grupi juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul oli struktuurimuudatuste käigus lahkumisi oodata, kuid see ei saanud uuendusi edasi lükata.
Seoses Hansapangas käivitunud reformiga on Hansa Capitalist lahkunud korraga neli inimest. Kas seda võib nimetada protestiaktsiooniks?
Ma ei taha nime panna. Mitu aastat on firmasiseselt reformist räägitud. Et muudatustega osa inimesi lahkub, seda oli oodata, kuid me ei saanud uuendusi edasi lükata ega leppida sellega, et firma sisse jääb kolm või neli parteid.
Kas lahkumiste põhjuseks oli reform või isikutevahelised vastuolud?
Mina isiklikult saan Hansa Capitali juhi Mart Toomingaga hästi läbi. Muidugi on kahju, et ta lahkub, ja ma olen üritanud teda ümber veenda.
Kui üheksa on ühte meelt ja üks teist meelt, siis on kaks võimalust: kas üks austab üheksa seisukohta või läheb ära. Nii juhtuski.
Vaadake aknast välja, te näete kahte Hansapanga maja, mis on spetsialiste täis. Mõningane inimeste käive on hea nii neile, kes lähevad, kui neile, kes jäävad.
Mis on Hansapanga reformi eesmärk?
Luua selge ja arusaadav stiil. Ajapikku oli organisatsiooni tekkinud hulk sisemisi maatrikseid, mille toimimise tulemusel vastutus hajus.
Kas reformiga muutub Hansapanga käitumise iseloom jõulisemast tasakaalukamaks?
Maitseasi. Erinevates alalõikudes võib käitumismall olla erinev. Pensioni pakkumine on agressiivne kõigil. Liising on oma loomult agressiivne. Samas ma ei näe, et terve firma käitumise iseloom muutuks.
Kas reformi käigus muutub Teie positsioon pangas?
Ma olin Hansapanga Grupi peadirektor ja olen seda ka edaspidi. Muudatusena tegutsen Venemaa suunal ja arvan, et selle kõrvalt jääb mul vähem aega tegeleda Eestiga.
Kas Teie Venemaa suunal tegutsemine on ajutine ja otsite sinna uut inimest?
Ei ole ajutine ja praegu uut inimest ei otsi. Aasta pärast mina Venemaaga ei tegele, selle ajaga oleme töötanud välja suunad, millega Venemaal tegeleda.
