Varumehed
Viimase paari aastaga on eri põhjustel vahetunud mitmekümne suurettevõtte juhid, kellest paljud täna tagasitõmbunult oma äridega tegelevad ning samal ajal ka parema pakkumise järele ringi vaatavad.
Suurettevõttest kohalt lahti saanud juhi perspektiiv Eestis on üsna nukker, ta ei pruugi samaväärset tööd leida pikka aega ja ka välismaal sarnase töökoha leidmise tõenäosus on nullilähedane. Väljapääsudeks jäävad oma firma loomine, konsultanditegevus, mõne nigelas seisus firma saneerimine, leppimine madalama palga ja positsiooniga.
Fontese personaliotsingu juhi Kaire Suti sõnul on tõesti tööjõuturul praegu palju endisi töötuid tippjuhte või juhte, kes heameelega liiguks teise töökohta. “Eesti Posti juhatuse esimehe mastaabiga konkursse on Eestis väga vähe, mõned aasta jooksul,” ütleb Sutt. “Näiteks praegu otsitakse ARKi (autoregistrikeskus — toim.) juhti.”
“Kallim kaup ongi pikema müügitsükliga, nagu näiteks kallid autod,” ütleb CV-Online Group OÜ juhatuse liige Agu Vahur. “Endistel tippjuhtidel pole mõtet enne oma hinda alla lasta, kui nad hakkavad muutuma nn laojäägiks.”
Mida siis peaks töö kaotanud tippjuht tegema? Võimalusi Eestis pole just palju ning ka välismaale tööle minemine pole Vahuri sõnul kerge. “Lätis ja Leedus on küll võimalik tööd leida, kuid ilmselt tuleb järele anda nii enda egos kui ka väiksema palgaga arvestada,” räägib Vahur. “Kes on ikka üle 45–50 ning pole varem välismaal töötanud, sellel on veelgi keerulisem endale piiri taga töö leida.”
Endine Kesko Foodsi juht Gunnar Kobin meenutab jutuajamist Fontese juht Tõnis Arroga, kes tunnistas, et praegu oleks võimalik ühe näpuliigutusega vähemalt 30 endist tippjuhti kuskile direktoriks saada. “Kõik otsivad tööd,” ütleb Kobin. “Meeliköitvaid konkursse ja võimalusi on Eestis vaid paar korda aastas, välismaal ei oota meie tippusid aga keegi.”
Kobini sõnul ei piisa välisriigi ettevõttesse tööle saamiseks ainult CVde saatmisest. “Seda näitab ka Ivar Luki kogemus, kes nõnda otsis töökohta,” räägib Kobin. Lukk oli Forekspanga juht ja asutaja, hiljem juhtis Tele2 ja pärast sealt lahkumist omandas magistrikraadi Londonis perspektiiviga välismaal tööd saada.
Kobin proovis õnne ka Eesti Posti juhatuse esimehe kohale, kuid ebaõnnestus. Nüüd näeb ta võimalust huvitava pakkumise saabumiseni äraelamiseks ise ettevõtjaks hakkamises. “Ametis olevad juhid peavad aga arvestama, et kergelt töökohast loobuda on riskantne,” ütleb Kobin. “Uue koha otsimiseks võib minna isegi paar aastat ja uue töökoha suhtes ollakse ka suhteliselt valivad. Kes on juba suurt ja edukat ettevõtet juhtinud, see naljalt naelavabrikusse tööle ei lähe.”
Vastupidiselt Kobinile näeb Kreenholmi juhi kohast aasta alguses ilma jäänud Meelis Virkebau võimalusi välismaal tööd leida. “Olen saanud välismaalt kolm tööpakkumist,” ütleb Virkebau ja lisab, et ta on pärast Kreenholmist lahkumist saanud ca 30 tööpakkumist, kuid need kõik ära öelnud.
Virkebau juhib nüüd tööandjate keskliitu ning kinnitab, et on selle tööga rahul. Ta ütleb, et pole aktiivselt ise Kreenholmi juhtimisega samaväärset tööd otsinud, kuid ometi kandideeris koos paljude teiste ekstippjuhtidega Eesti Posti juhatuse esimehe kohale. Virkebau jõudis konkursil teise vooru.
Ennast ei nimeta aktiivseks tööotsijaks ka Eesti suurima teki- ja padjatootja ASi Wendre eksjuht Tõnu Laks. Tema töö lõppes Wendres poolteist aastat tagasi ning vahepeal on Laks jõudnud töötada ka ühes puidufirmas. “See koostöö ei sobinud aga kummalegi poolele ja nüüd tegelen ainult oma firmaga,” sõnab Laks. “Kuskile ma konkureerinud pole, aga mine tea, mis ette võib veel tulla.”
Hästi on läinud rapsiõlivabriku Werol Tehased eksjuhil Raul Kastanil. Kuu aega pärast Werolis töö lõpetamist sõlmis ta lepingu põllumajanduskaupu müüva Leedu firmaga Linas Ir Viza. Kastani ülesanne on korraldada Leedu firma invasioon Eestis. “Tegelikult plaanisin küll keskenduda magistritöö kirjutamisele, kuid uue firma turule toomine on ka mu töö teema ning praegu saan kaks asja ühitada,” räägib Kastan.
Nii ei istu päris tegevuseta ilmselt ükski endine tippjuht. Leiba teenitakse peamiselt konsultandina või ka oma firmas. Agu Vahur CV-Online’ist aga hoiatab liiga pika pausi pidamise eest: väärtus tööjõuturul hakkab langema aasta-poolteise pikkuse eemaloleku järel.
Jaan Koppel: tippjuht tekitab tööturul hirmu
“Tallinna jäädes oleks ma sisuliselt prügikasti juures maandunud,” tunnistab väikeses Vändra alevikus praksuva kodukamina kõrval istet võtnud Jaan Koppel, mees, kes veel kaks aastat tagasi juhtis mitmemiljardilise aastakäibega ETK kontserni. “Siin on elu palju odavam ja naturaalmajandus aitab ära elada.”
Kaks aastat aktiivselt tööd otsinud mees ei lausu seda kibedusega. Ta võtab elu, nagu see on ja pakatab kadedaks tegevast optimismist.
Nõukogude aja lõpus Vändra kooperatiivi edukalt Pärnust iseseisvaks kaubanduskiskjaks kasvatanud kõrgema majandusharidusega mees sai pakkumise Tallinnas ETK tulevikku kujundada 1998. aastal. Järjekordsetest siseintriigidest puretud kontsern leidis endale juhi, kes erinevalt eelmistest ja ka järgmistest juhatustest tegutses põhikirjajärgse kolmeaastase valimistsükli lõpuni. Siis ei osanud ta arvatagi, et pärast kümneaastast rahmeldamist esmakordselt lubatud puhkus nii pikaks venib.
Erinevalt panganduse tegelastest on paljud töötuks jäänud tippjuhid õhema rasvakihiga. “Meedia närib tippjuhtide lahkumishüvitiste kallal, tavaliselt ei osata aga arvata, et see võib jääda neile viimaseks portsuks,” räägib Koppel. “Ka mina oleks oma tänases tarkuses teisiti toiminud ning hüvitise, mis polnud Streimanni omast sugugi halvem, firmasse paigutanud.” Praegu pole aga dokumendifotode pildistamisega tegelev äri soovitud pöördeid sisse võtnud. See on pigem haigekassa kaardi kindlustamiseks.
Alguses kord kuus ette võetud tööotsimisvestlused on kasvanud paarile kolmele kuus. Kogemused näitavad, et takistuseks osutuvad hoopis tööandjate kompleksid. Liiga suuri kogemusi ja mitmekülgset haridust pigem peljatakse.
Ka latti veidi allapoole lastes, kostub vastuseks hirm, et kõrgemat palka pole võimalik maksta “aga 10 000 krooniga ei tule teie ju välja”. Mees, kes oma elukvaliteedi väga tugevalt ümber on hinnanud, peab seda mõttetuks. “Isegi paari tuhande krooniga kuus on tulnud hakkama saada.” Teda ajab muigele hädaldamine, kuidas mõnel Riigikogu liikmel on sissetulek kuni kaheksa korda langenud. “Minul langes see üle kümne korra, praktiliselt nullini ja annab ka elada.” Tööotsija miinuseks on ka vanus. Näiteks CV Online’i näitsik praagib keskeas mehe juba enne sisusse süvenemist välja.
Väikeettevõtete juhid on hirmul, et suuremate kogemuste ja teadmistega juht võtab talt kavalusega firma üle, naerab Koppel. Välismaised suuromanikud eelistavad aga oma mehi või võtavad siit puhta lehe, millele ise programm peale kirjutada. Vanad tegijad kipuvad liiga palju mõtlema ja nende ideedele vastatakse kinga andes, et uuel omanikul sellised asjad “ei ole tapana!” (“ei ole kombeks!” soome keeles — toim.).
Koppel on eksperimenteerinud ka sellega, et saadab lakoonilise CV, kus kõik trumbid välja jäetud. “Aga naasklit kaua taskus ei peida,” muigab Koppel. Millegipärast tuleb üsna ruttu välja, et miks sa tead spetsiifilisi termineid soome, vene ja inglise keeles ja miks sa tead neid asju, mida omanikud peaks ise teadma.
Kuigi Vändra rahulik elu on täiesti nauditav, hoiab Koppel Tallinna ust veel lahti. Elamiskoht on seal olemas. “Esmaspäevast oleksin ametis,” lausub ta.
Varumeeste pingil
Jaan Kallas
juhtinud Tartu Kaubamaja ja ASi Sangar, praegu Kalevis mentor
Aivar Sõerd
maksuameti endine peadirektor
Mihkel Sims
endine ETK juhatuse esimees
Tõnu Laks
Wendre eksjuht, praegu OÜ Laxori juht ja omanik, firma tegeleb kinnisvaraga
Ivar Lukk
Forekspanga asutaja ja juht, endine Tele2 juht
Gunnar Kobin
Kesko Eesti eksjuht, praegu tegeleb oma firmaga
Meelis Kukk
Viisnurga eksjuht, praegu väikese mööblitootmisfirma OÜ Yggdrasil juht ja omanik
Madis Võõras
Klementi eksjuht, praegu väikese õmblusettevõtte OÜ Nanso Eesti juht
Raul Kastan
endine Werol Tehased juht, praegu Leedu firma Linas Ir Viza Eesti esindaja
Meelis Virkebau
Kreenholmi eksjuht, praegu tööandjate keskliidu direktor
Tarmo Pedjasaar
Tartu Aura veekeskuse endine juhataja
Toomas Tamsar
Tallinna Kaubamaja eksjuht, praegu OÜ Balti juhtimiskonverentsid juhatuses
Toomas Kõmmus
Eesti Lootsi endine juht
Kalle Kiigske
Hansa Capitali endine juhatuse liige
Mart Tooming
Hansa Capitali endine juhatuse esimees
Toomas Peterson
lennuameti endine peadirektor
Urmo Vallner
endine Tallinna Kaubamaja finantjuht ja Selveri juht, praegu Invicta konsultant
Gerd Krieger
Hansa Capitali endine juhatuse liige
