Vastuseis geenitoidule mõraneb

 (1)

Veel enne suurt suve peaks Brüsselist tulema otsuseid, mis reguleerivad geneetiliselt muudetud põllukultuuride kasvatamist ja pääsu Euroopa turule.

Juulis peaks Europarlament kinnitama rangemad reeglid geneetiliselt muudetud organisme (GMO) sisaldavate toiduainete ja taimede märgistamiseks. See looks eeldused viis aastat jõus olnud moratooriumi lõpetamiseks, mis on tõkestanud uute geenitehnoloogia abil loodud kaupade pääsu ELi turule ja on viimaste arengute põhjal paisumas uueks tõsiseks tüliõunaks USA ja ELi kaubandussuhetes.

USA tarbijad on GMOsid sisaldavaid toiduaineid söönud vähemalt 10 aastat ja pole väidetavalt algatanud ühtegi kohtuprotsessi tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks. Teaduslikult pole tõestatud ei GMOde ohutus ega tervist või looduskeskkonda kahjustav toime.

USAs külvatud maisist on täna kolmandik geneetiliselt muudetud ning puuvillast ja sojaubadest 70 ja 75%. Piirid paneb peale Euroopa. Hinnanguliselt on USA teraviljakasvatajate kahju ära jäänud ekspordist aastas 300 mln dollarit. ELi seisukoht lööb USAd ka kolmandate riikide kaudu. Mullu keeldus näljahädas Sambia vastu võtmast USA geneetiliselt muudetud maisi, kartes, et seemnete levik võib ohustada riigi põllumajandustoodete eksporti ELi turule.

Läinud nädalal süüdistas USA president George W. Bush ELi, et selle “teaduslikult kinnitamata hirmud” takistavad nälgiva Aafrika toitmist. Sel kuul esitas USA koos 12 riigiga WTO-le kaebuse ELi GMO-moratooriumi vastu.