Vene ime Eestis särama

Tallinna Haabersti linnaosa vanema asetäitja Oleg Karpikov kavatseb rajada Ida-Virumaale tööstuspargi, mis hakkaks lääneriikidest pärit rahaga välja töötama Venemaa teadlaste tehnoloogilisi ideid.

Kirde-Eestisse kerkigu tootmispark, kus Venemaa teadlaste leiutised arendatakse välja kuni katseeksemplarideni, räägib Karpikov. Venemaa teadlased seisavad tühja küna ees, sest nende töid vajatakse ainult üha kokku kuivavateks sõjalisteks tellimusteks. Eesti soodne majanduskeskkond ja madal riskitase võimaldab venelaste ideed ja lääne raha panna Ida-Virumaal ülikasumeid teenima.

Vaatamata tänavu puhkenud majanduskasvule saab Venemaal laenata vaid rublasid ja sedagi 40protsendilise intressiga, sest lääne investorid ei usalda üksnes naftadollaritest elavat hiigelriiki.

Karpikov ütleb, et tema kavatseb hoiduda üksnes venelaste ideedega äritsemisest, millega kaasneks vaenulik reaktsioon Venemaa võimude poolt. “Kaasan Venemaa teadusasutused osanikena, et meid ei saaks süüdistada ideede varguses,” selgitab ta.

Karpikov kavandab teadusparki just Ida-Virumaale, mitte Tallinna, sest näeb seal võimast arengupotentsiaali. Kinnisvara ja tööjõud tuleb Kirde-Eestis ettvõtjale odavamalt kätte. Samal ajal ületab endiste liidutehaste töötajate kvalifikatsioon ja haridustase Karpikovi hinnangul nii Loode-Venemaa kui ka teiste naaberpiirkondade taseme. Tootmispark võiks anda tööd ligi 300 inimesele.

Mullu oktoobris pakkus Novosibirski ettevõtja Viktor Kašpurin Eesti ärimeestele elektri keskkonnasõbraliku tootmise seadmete tehnoloogiat, mis pole Venemaal tunnustust leidnud. Kašpurini sõnul on võimalik kogu tuumajaamade ja fossiile põletavate elektrijaamade toodang lihtsalt asendada praegu tõrjutud alternatiivselt toodetud elektriga. Kašpurin kirjeldas Novosibirskis juba töötavat 25kilovatist seadet, mille turbiin asub keskkütte ülekandetrassis ning käivitub keskküttevee liikumisest. Seade annab voolu kuuele korterile, lisas ta.

Eesti energeetikakorüfee akadeemik Ilmar Öpik jääb aga päritolumaal tunnustamata leiutiste suhtes skeptiliseks. “Paljude leidurite puhul ilmneb kurbloolisus, et midagi logiseb nende pakutavates lahendustes,” ütleb Öpik mõtlikult. “Idee elektriseadmest soojatrassil tundub hoopis naljakas, sest see sööb ju trassis kogu energia ära ja katlamaja vajab lisavõimsust.”

Kašpurinil on majandusteadlase akadeemik Mihhail Bronšteini toetus, kes sõlmis leiduriga kokkuleppe Eestis tegutseva Vene Akadeemilise Seltsi nimel.

Karpikovi ideed toetab Eesti-Vene Ettevõtjate Koda, mille juhatusse ta kuulub.

Endine peaminister Tiit Vähi, kellele kuulub Sillamäe vabamajandustsoon, avaldab valmisolekut Karpikovi loodav projekt avasüli vastu võtta. “Kuulen Karpikovi ideest esmakordselt, kuid see tundub olevat hea,” lausub Vähi. “Igasugune idee on alati parem kui idee puudumine.”

Sillamäe vabatsoon pakub tootmisprojektidele hooneid, elektrit, vett, internetiühendust ja valveteenust, räägib Vähi. Ta alustab uuel aastal läbirääkimisi kolme Karpikovi idee sarnase pakkumisega, millest võivad sündida metalli- ja puidutöötlemise ning elektroonikaettevõtted.