Vene karu raha
Heade Vene sidemetega kohalikud tegijad eesotsas majandusminister Edgar Savisaarega ei jaga kaitsepolitsei muret Vene kapitali sissevoolu pärast, vaid soovivad seda veelgi suurendada.
Otseinvesteeringud Venemaalt Eestisse on märgatavalt kasvanud pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Mullu tuli otseinvesteeringutena Venemaalt Eestisse juba 3,5 miljardit krooni.
Peale transiidi on viimastel aastatel hakanud Vene kapitali kätte liikuma ka muud suuremad tööstused. Paar nädalat tagasi müüsid transiidiärimehed Aadu Luukas ja Anatoli Kanajev venelastele maha Muuga sadamas maatüki koos sinna planeeritud sojatehasega.
Aasta algusest peale on Euroopa suurimale galvaniseerimise tehasele Galvex ihunud hammast Severstal, kes tõenäoliselt Ühendriikide riskikapitaliettevõtte Silver Point Capitali kaudu tehase omale ka saab.
Kaitsepolitsei nädal tagasi avalikustatud aruandes tuntakse muret Vene kapitali mõju üle riigi julgeolekule, viidates seal ka konkreetsetele ärimeestele ja ettevõtetele. Kapo aastaraamatus seisab rida: “Tänane välismaine äripartner, kes saavutab mõnes riigile olulises sektoris liiga suure osakaalu, võib aasta pärast hakata mõjutama riigi sise- ja välispoliitikat.”
Pikaaegsete Vene sidemete poolest tuntud majandusminister Edgar Savisaar ütleb, et ta sooviks oma mõju venepoolsete investeeringute siia meelitamisel suurendada. Savisaar, kelle juhitud Keskerakond on lähedastes sidemetes Venemaa presidendi Vladimir Putini võimuparteiga, on juba varem nimetanud Venemaalt tulevaid investeeringuid olulisteks ning agiteerinud neid mitte kartma.
Kapo hirmu kohta Vene kapitali sissevoolu asjus leiab aga Savisaar, et ei näe kusagil, et Kapol oleks hirm Vene kapitali ees.
“Kapo räägib julgeoleku riskist, mis on hoopis midagi muud. Vene huvi osaleda Eesti äris on minu arvates suhteliselt tagasihoidlik. Peaminister on sellele juba oma tähelepanu juhtinud, et venelaste osalus investeeringutes Eestisse on ca 2%. Võrreldes Soome ja Rootsiga on tegu päkapikkudega.”
Savisaar lisab veel, et pealegi on seni keskendutud vaid ühele valdkonnale, transiidisektorile, millest võib ka aru saada — läbi Eesti veetakse ikkagi eeskätt Vene kaupa.
Investeerimispanga LHV üks omanikest Rain Lõhmus nimetab Vene kapitali Eestisse voolamist loogiliseks, kuna raha peab kuskil oma koha leidma ning kas see on Eestis või mujal, ei ole vahet.
“Venemaal on ligi 120 miljardit väliskaubanduse ülejääki ning jooksevkonto on ka tugevalt plussis, siis on väljapoole investeerimine loogiline. Olgu selleks siis Venemaa, Šveits või Saudi Araabia. Tegemist on majandusloogikaga ning mitte tingimata mingi julgeoleku kaalutlusega,” sõnab Lõhmus.
Venemaalt tulev statistikas kajastuv raha on aga vaid osa sellest, mis tegelikult Eestisse investeeritakse. Suurem osa rahast tuleb maksuparadiisides registreeritud ettevõtete kaudu, mis ametlikus statistikas ei kajastu.
Eesti Raudtee juhatuse liige Raivo Vare ütleb, et tema meelest ei ole Vene kapitali Eestisse tulekus midagi halba, kui seda tehakse ausalt ja otse, aga mitte variisikute kaudu.
“Eesti Raudtee on ka praegu üks potentsiaalseid Vene kapitali magneteid, samas ei ole vahet kas teda kontrollitakse omandi või siis struktureerimiskontrolli kaudu. Vahet ju suurt ei ole, kuid pigem olgu aus vahekord,” ütleb Vare.
“Kui hakatakse kapitali kaudu riiki mõjutama või hakatakse siit lahkuma, ei suuda me otsi leida, kes sellega tegeleb,” lisab ta.
Kapo viitab aastaraamatus Timtšenkole ja Severstaltransile
“Majandusvaldkonnas ilmnes Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) aktiivsus, kes on energiliselt toetanud Vene kapitali ekspansiooni lähiriikidesse. Samuti on FSB terrorismivastase võitluse sildi all imbunud erinevatesse majandusstruktuuridesse ja valdkondadesse,” seisab kapo aastaraamatus, mis avalikustati nädal tagasi.
Kapo viitab aastaraamatus Gennadi Timtšenkole ja Severstaltransi tandemile, kes püüavad suurendada oma osakaalu transiidiahelas ning teevad ärihuvidega seotud kontaktisikute kaudu lobitööd Eesti riigiametites ja poliitilistes ringkondades.
Eesti kütusetransiidi suurim niiditõmbaja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga tihedalt seotud Gennadi Timtšenko on mees, kes suunab oma Genfi residentsist vähemalt 40 protsenti Eestit läbivatest kütusevoogudest.
Timtšenko ärihaare ulatub Muuga sadamast mõistagi kaugemale, tema suunatavad kütusevood läbivad lisaks Eestile kõiki teisigi Läänemere naftakaisid ning ka Tuapse sadamat Musta mere ääres.
Tallinnas käib tema äri ASi Tarcona, ametlikult Briti Neitsisaartel registreeritud Sherpa Internationalile kuuluva firma, kaudu.
Jüri Käo: Kogu Eesti transiit sõltub rohkem või vähem Venemaast
BRSi ühe omaniku Jüri Käo sõnul on Eesti transiidiäris Vene kapitali osakaal juba ligi sada protsenti. Küsimusele, mis saab Eestist edasi, kui ka Eesti Raudtee Vene investoritele läheb, Käo selget vastust ei andnud. “Mis seal ikka juhtuda saab?” Et Putini mõjuvõim Eesti üle kasvab, suunab ajakirjanik. “Mismoodi ta kasvada saaks?” küsib Käo ning lisab, et Putini mõjuvõimu all on Eesti raudtee juba pikemat aega, kuna Vene riik teeb ametlikult soodustusi Putinile lähedalseisvatele äriringkondadele, nagu Severstaltrans. “Eks kogu Eesti transiit sõltub suuremal või vähemal määral Venemaast,” nendib Käo.
66 protsendi Eesti Raudtee aktsiate omanik BRS peab praegu läbirääkimisi Eesti Raudtee müügiks. Käo sõnul on sõelale jäänud kolm tõsist pakkujat: sakslaste raudteefirma Deutsche Bahn, Vene ärimeeste investeerimisfirma Prominvestors ja investeerimisfondi Amber Trust ja Transgroup Investi konsortsium. Transgroup Investi omanikud on Eesti rikkamate inimeste hulka kuuluvad Maksim Liksutov ja Sergei Glinka. Prominvestors on Venemaa üks suuremaid laevafirmasid ja alkoholitootjaid. Firma omanik on tõenäoliselt Sergei Generalov — Venemaa endine kütuse- ja energeetikaminister.
Mõis: kapitalil pole rahvust
Venemaal transiidiäri ajav ekspankur Jüri Mõis kinnitas, et ta on positiivne Vene kapitali Eestisse voolamise seisukohalt ning tõi näiteks Leedu Mašekiai naftatööstuse.
“Alguses olid nad veendunud, et venelased on viimased, kes peaksid saama naftatehase omale, nüüd on aga seis selline, kus ainult Vene investorit tahetakse, kuna temal on tooraine,” sõnas Mõis.
Mõis lisas veel, et Vene investeeringud on head, sest kapitalil ei ole rahvust ja nagunii on kõik venelaste huviorbiidis olevad tööstused ja valdkonnad seotud Vene toorainega.
“Kes omale Eestis järgmist ahelat ostab, on tööga kindlustatud, ehk teiste sõnadega on palju parem, kui siin omab naftaterminali Vene firma kui kohalik, kelle puhul võib terminal suvalisel ajal tühjaks jääda. Kui sul pole sidet Venemaaga, siis oled sa rohkem tooraineomaniku lõa otsas ning tunduvalt lihtsam on viia transiidivood Eestist mööda, kui Vene kapitalil baseeruvaid ettevõtteid siin ei ole. Ja off-shore-ettevõtlus ei ole mingi uus kuritegevuse viis. Enamik off-shore-investeerijatest on korralikud ja kapitaliseeritud firmad,” sõnas Mõis.
Vene huvi Eesti vastu kasvab
Vene päritolu suuremad investeeringud Eestisse 2003-2006
2003
• Vene piimatööstus Nutrinvest asutab koos valdavalt Vene omanikele kuuluva Äripangaga operaatorfirma Estmilk Production, mis elustab afgaani ärimehe Yaqub Haidary pankrotistunud piimatööstuse Raplas.
• Venemaa suuruselt kuuendale pangale, Moskva Pangale, kuuluv Läti Äripank omandab ligi 19% Eesti Krediidipanga aktsiatest.
• Silmet Grupp müüb 50% Sillamäe Sadama aktsiatest firmadele, mille taga seisavad Peterburi suurfirmade omanikud Andrei Katkov ja Jevgeni Malov.
• AS UVZ&AVR rajab Vene tööstusgigandi Uralvagonzavodi osalusel ja rahastamisel Ahtmesse vagunitehase.
2004
• Vene majandushiid Severstal viib lõpule juba varem alanud tehingu ja ostab enamusosaluse EOSis. Severstaltransile kuuluv Trendgate võttis juba aasta varem 30 aastaks rendile Iru elektrijaamale kuuluvad kütusemahutid, raudteeharu ja maatüki, kuhu plaanib rajada Eesti suuruselt teise mahutipargi vedelkütuste töötlemiseks. Eeldatav investeering ulatub 400 miljoni kroonini. Samale omanikule kuuluv Spacecom on viimased aastad tegutsenud jõuliselt raudteevedude turul.
2005
• Muuga sadamas valmib miljard krooni maksev söeterminal, mille valmimist rahastab mitme firma kaudu Venemaa suurim söetootja Kuzbasrazrezugol. Terminali rajaja Worldwide Investi omanikud on Eesti kodanikud Sergei Glinka ja Maksim Liksutov.
2006
• Severstal on suurim potentsiaalne investor riskikapitalistide kätte läinud Euroopa suurima terase galvaniseerimise tehase Galvex ostule. Tehingu hind on suurusjärgus 2,65 miljardit krooni.
• Vene kontsern Russkoje Maslo ostab Muuga sadamasse sojatöötlemistehast kavandava ASi Muuga Sojatehas. Ostutehingu suurust ei avalikustata.
Millised võiksid olla vene kapitali järgmised huvialused?
• Eesti Raudteel on silma peal hoidnud paljud Vene taustaga ettevõtted. Nimetada võib Severstali huvi osta BRSi 66% osalus, samuti investeerimismeeskonda Promõšlennõje Investorõ. Märtsis kohtus Savisaar Severstaltransi peadirektori Andrei Filatoviga ning Prominvest tegi ametliku pakkumise BRSi ostuks.
• PAK Terminal on samuti venelaste huviorbiidis, et lõplikult saada enda kätte kogu transiidiäri Eestis. Aadu Luukas on ka maininud soovi loobuda osalusest PAK Terminalis ning taandada ennast suurest ärist.
• Milstrand kuulub hetkel võrdsete osadena Endel Siffi firmale N-Terminaal ning ettevõttele Russian Estonian Rail Services AS.
• BLRT, mis kuulub 100% Eesti venelaste kapitalile, on samuti Vene investorite huvi võimalik objekt. 2005. aasta müügi tulu oli ASil BLRT Grupp 2,5 miljardit krooni ja kasum sellest 10%.
• Sadamad võivad olla potentsiaalsed investeeringupers-pektiivid, kuid sadamaid saaks kontrollida vaid sinna rajatud tööstuste kaudu. Potentsiaalsed sadamad, nagu Muuga ja Tallinn, aga on äärmiselt tundlikud riigi julgeoleku seisukohalt ning välisinvesteeringute tegemine raske.
• Kinnisvarasse Vene raha massilist voolu siin tegutsevad kinnisvaraettevõtted ei näe. Samas kinnitab ühe ettevõtte juht, et venelastega seonduvad tehingud on tihtilugu emotsionaalsed, see tähendab, et ostetakse vähe analüüsitult, tihtilugu reaalsest turuhinnast kallimalt. Vene kinnisvarainvesteerimisraha liigub pigem Riiga.
