Vene naftahiid tuleb bensiiniturule
Praegu ei ole teada, kas Jukos ostab mõne Eestis tegutseva tanklaketi või rajab uue, mis võib selguda septembri alguseks, lausus Jonkus.
Eesti kütuseturu asjatundjad peavad ainuvõimalikuks juba tegutseva suure tanklaketi ostmist, sest täiesti uue keti ehitamine viib ettevõtte suurte kulutuste ja turu piiratuse tõttu konkurentsist välja. Samuti peetakse võimalikuks üksiktanklate ja paari-kolme tanklaga väikeste kütusefirmade ülesostmist.
Kuigi Jukos pole seni teinud Eestis avalikku pakkumist, peetakse tehinguks sobivaks kolme jaemüügiketti.
Suurt ahvatlust pakub Eesti suurim 35 tanklaga Lukoili kett, mis vaatamata emafirma võimsusele esineb Eestis suhteliselt kesiselt. Tehingu kasuks räägib võimalike tehinguosaliste üksteisele lähenemine, sest Jukos, Lukoil ja Gazprom asutasid koostööks Volga deltas ja Kaspia merel ühisettevõtte Caspian Oil Company.
Turule jäävad püsima eelkõige tanklaketid, kel otsesuhted Mažeikiuga või kel selja taga mõni teine ida või lääne naftatööstuskombinaat, ütles märtsikuus Lukoil Eesti kommertsdirektor Vladimir Makarov, kelle kommentaari polnud reedel võimalik saada.
Kuid tanklaketi müüki võib takistada Lukoili ambitsioonikus. “Lukoil ja Jukos on kaks Venemaa kõige suuremat naftafirmat ja seetõttu pean loogiliseks nendevahelist konkurentsi,” ütles kütusefirma Barrel BG juht Nikolai Shihov.
Leti pealt müüakse Eestis praegu üksnes Shelli. Aasta alguses teatas Shell kavatsusest müüa oma tanklad Statoilile, millega tekiks 45 tanklaga Eesti suurim kett, kuid seni pole eelläbirääkimistest kaugemale jõutud. “Tehing Statoiliga on veninud, kuid minule teada olevalt pole selle põhjuseks Jukose alternatiivne pakkumine, millest ma pole midagi kuulnud,” ütles Shell Eesti jaemüügijuht Jaak Mikkel.
Samas lükkas Mikkel ümber Eestis venekeelsete kütuseärimeeste seas leviva arvamuse, et Shelli ei müüda põhimõtteliselt venelastele. “Sellised põhimõtted äris ei kehti, veelgi vähem on nendel midagi pistmist Shelliga,” lausus Mikkel.
Statoil ja Shell on teatanud, et lõpetavad ühinemisläbirääkimised sügisel.
Aprillis haaras seni suurima kodumaisel kapitalil põhinenud autokütuse jaemüügifirma Alexela Oili aktsiate kontrollpaki Venemaa ettevõtja Valeri Sikorski, kellelt konkureerivad kütusefirmad ootavad tanklaketi edasimüümist.
Ðveitsis elav Sikorski plaanib 25 Eesti tankla ülevõtmisega teenida üksnes kütuse jaemüügist, planeerimata tanklaketi müümist, kinnitas Alexela nõukogu liige Oleg Karpikov, kes esindab uut suurinvestorit. “Jukos pole Alexelale pakkumist teinud, vähemalt pole mina sellest kuulnud,” kinnitas Karpikov.
Jukose tulek Eesti kütuse jaemüügi turule on loogiline samm, sest Mažeikiu naftatehas varustab bensiiniga kogu Baltikumi, ütles Jukose äripartner, transiidifirma Estonian Oil Service juht Arnout Lugtmeijer. “Kaks aastat tagasi ei teadnud Jukosest keegi, kuid praegu nad Venemaa kõige paremini organiseeritud ettevõte,” rääkis Lugtmeijer. “Jukos on väga edukas.”
Financial Timesi koostatud maailma 500 väärtuslikuma börsifirma kevadise edetabeli järgi asub Jukos Venemaa kõige väärtuslikuma ettevõttena 227. kohal. Gazprom on 250., Eesti Pakterminali taga seisev Surgutneftegaz 344. ja Lukoil Holding 362.
Jukose aktsia on tänavuse aasta algusest omanike vara kasvatanud ligi kaks korda. Ettevõtte juhtide hinnangul võiks Jukose turukapitalisatsioon olla 120–130% suurem kui praegune 366,4 mld krooni. Jukose direktorite nõukogu kuuest komiteest viit juhivad Prantsuse ja USA ärimehed. Finantskomitee on prantslaste ja auditeerimine ameeriklaste kontrolli all. 61% ettevõtte aktsiatest kuulub Menatep Groupile.
Jukose president Mihhail Hodorkovski ärikarjäär sai alguse Gorbatšovi ajal, kui ta asutas koos sõpradega Noorte Teaduslik- Tehnilise Arenduskeskuse, mis muutus esimeseks Venemaa revolutsioonijärgseks erapangaks Menatep.
Hodorkovski töötas enne naftaärisse sukeldumist kuni 1996. aastani sadu Venemaa metallurgia-, tekstiili-, keemia-, ehitusmaterjali- ja toiduainetööstuse ettevõtteid ühendanud investeerimisfirma Rosprom juhina.
1999. aastal reformis Hodorkovski Jukose läänelikuks ettevõtteks, mis vähendas tootmiskulusid kahe kolmandiku võrra. Jukosest sai Venemaa efektiivseim naftafirma.
Jukose töötlemise ja müügi kompaniid juhib septembris 42. sünnipäeva tähistav Nikolai Bõtškov, kelle ettevõtluskarjäär algas 1992. aastal Menatepi klienditeeninduse ja avalikkussuhete juhina. Ta töötas Rospromis, mis liideti 1995. aastal Jukosega. 1998. aastal tõusis Bõtðkov vastselt asutatud töötlemise ja turustamise ettevõtte YUKOS Refining and Marketing asepresidendiks. Kui Bõtškov lõpetas 1999. aastal Moskva riikliku nafta ja gaasi akadeemia, tõusis ta ettevõtte presidendiks.
Jukosele kuulub ligi 1200 tanklat, millest suurem osa asub Venemaa ida-osas ning on tehnoloogiliselt aegunud. Jukosel on ambitsioonikas plaan muuta 2005. aastaks kõik oma tanklad lääne standarditele vastavaks. Eelmiseks aastaks rekonstrueeris ettevõte 212 tanklat, varustades need täisautomaatsete kontrollsüsteemidega, autopesulate ja muude läänelike mugavustega.
Jukost peetakse Venemaa analüütikute poolt üheks viiest erakapitalil põhinevaks naftakompaniiks, mis Venemaal alanud naftaettevõtete koondumise käigus alles jääb. Koos Lukoili ja Surgutneftegasiga hindavad analüütikud kõrgeks Jukose välismaalastele müümise perspektiivi, sest nende ettevõtete konsolideerumise aste võimaldub maailma ärieliiti sulanduda ilma äritegevust muutmata.
