Verine metsaäri
Kui politseikroonikat lehitseda, hakkasid mõned Otepää-Valga kandi vaesemad inimesed septembris, mõned nädalad enne Venderi hukku õnnetult surma saama. Kui see küüniliselt ei kõlaks, võiks neid juhtumeid nimetada nagu näiteks panganduses: riskide maandamiseks. Politsei puistab. Vaja seljatagust kindlustada.
Kraavist leiti talusulane Vladimir Kaidalov. Ta oli 9.–10. septembri paiku autosse surutud ning kadunuks jäänud. Surma põhjusena näeb kohalik leht sidemeid metsavarastega.
Mustast kroonikast nähtub veel, et 21. septembril leiti Helme vallast Kirikukülast kaevust lämbununa 58aastane Jaan Sumberg. Politsei tööversioon: side metsavarastega, võimalik, et Sumberg sattus nendega tülli. Kogenumad keskkonnainspektorid teavad suurepäraselt, et mõne metsatehingu pärast elu võtmine pole üksildastes paikades mingi probleem.
Kui tankistid maetakse vaikselt suuremate austusavaldusteta, siis juriidiline nõustaja on juba tähtsam mees. Reede lõuna ajal arutatakse Otepää vallamajas järgmise päeva matusteks pärgade tellimist.
Otepää plahvatuse tagant paistab õnnetute juhuste rida. Juhus, et tehingutes, mida Vender oli aidanud korraldada, metsamasinad aresti alla kukkusid. Juhus, et Toivo Venderi närvid kehvemaks osutusid ja ta arveteklaarimise kartuses otsustas relvastuda millegi nutikamaga kui tavaline püstol.
Kapo väidab endiselt, et plahvatas käsigranaat. Sõjaasjandust tundvad inimesed teavad, et tavalist jõuga väljatõmmatavat splinti on vahel asendatud märksa lihtsamaga. Õhku jääb aga küsimus, kas mõni sõber Venderile meelega ei müünud granaadi liiga “lõdva”, omakonstrueeritud splindiga.
Kuulujutud kõnelevad Venderi poolt allilma ühiskassa tegelastelt võetud 3–4 miljoni kroonisest laenust kinnistute ostmiseks, tagasi maksmata rahast ja avalikust hukkamisest tema koostööpartneri Koit Pikaro hirmutamiseks.
Kadunukese seoseid metsaäriga möönab, ehkki vastumeelselt ja toonitades, et ei tähtsustaks seda üle, ka üks teda paremini tundnud mehi, Jaanus Barkala. Otepää vallavolikogu esimees Barkala räägib Venderist ainult kui parimast inimesest. Päev enne matust tundub ka kohatu pinnida, kas ta mõtleb seda tõsiselt või järgib kommet. Paratamatult tekib küsimus, millist laadi juriidilist nõu Vender oma õigusbüroos, Otepää vallavalitsusest korrus kõrgemal, Barkala pea kohal, oskas jagada.
Kes üleüldse vajaksid Otepää kandis juriidilist nõu? Maksevõimelisest seltskonnast sealkandis saab aimu, kui sirvida kohalikku ajalehte Valgamaalane. Ainsad kuulutused lehesabas kutsuvad üles müüma metsa. Metsamaad, metsakinnistuid. Raha kohe ja kiiresti. Müüa ei pakuta peaaegu midagi. Või kui, siis mõnda väsinud autot.
Kohalikku metsakaubandust augustis ja septembris vapustanud sündmustest, mis Venderi “klientuuri” vanduma ajas, võib lugeda keskkonnainspektsiooni kiretust e-kirjast. “Võrumaal Mõniste vallas võttis keskkonnainspektsioon 25. septembril ebaseadusliku metsaraie asitõendina hoiule 4 miljonit krooni maksva metsalangetusmasina.”
Augustis oli Võrumaal Haanja vallas võetud samamoodi asitõendina hoiule metsalangetusmasin Timberjack. Keskkonnakahju 150 000 krooni ringis. Üldse on Eestis tänavu uurimisajaks arestitud viis masinat.
Loomulikult on raielood vooderdatud mitme kihi tankistidega, selgub keskkonnainspektoritega vesteldes.
Mõniste juhtum on nagu ikka. Leitud Tallinnast eakas proua, kel mets. Sõlmitud leping, et puitu raiuda. Tihude arv jäetud lepingut sõlmides ilmselt tühjaks: 10 000 krooni eest ei saa ju kuidagi raiuda 300 tihu, sest 300 tihu hind ligineb 100 000 kroonile. Tegelikult oli maha võetud 500 tihu ringis.
Toivo Vender — võõrastele oma, omadele võõras
Vender polnud tsiviiljurist. Ta oli ekskolleegide väitel miilitsas läbi teinud hiilgava karjääri. 30aastaselt majoriks. Lõpetanud ühe NSV Liidu parema miilitsaakadeemia. Väga hea kriminalist. Tööajast Eesti Vabariigi erinevates korrakaitsekontorites tundis ta allilma läbi ja lõhki. Ainuke viga: teda ei usaldatud. Ei all- ega pealilmas. Konfliktse iseloomu tõttu pidas ta ühte töökohta keskmiselt kahe aasta ringis. Keskkriminaalpolitseist lahkus ta 90ndate keskel vormiliselt vabatahtlikult, tegelikult aga seoses kahtlustustega illegaalses äris.
Keskkonnainspektsioon toob metsa veel 15 inspektorit
Keskkonnainspektsiooni nõuniku Himot Marani kinnitusel luuakse metsainspektorite jaoks eelkõige Ida- ja Kagu-Eestisse 15 uut töökohta, mis moodustaks senisest metsainspektorite arvust umbes kolmandiku.
Rahaeraldus peaks katma kulud uutele inspektoritele.
25. septembri juhtumi puhul, kus keskkonnainspektsioon arestis 4 mln kr maksva metsamasina, ilmnes, et männiku lageraiet tehakse Mõniste vallas eramaal eelmise raiesmiku kõrval. Metsaseadusega oli selline raie keelatud. Ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju küünib esialgsel hinnangul 150 000 kroonini. Langil oli maas ligi 500 tm raiutud puitu.
Kokku on keskkonnainspektsioon tänavu üldse asitõendina hoiule võtnud viis masinat. Ülejäänud kolm Virumaal. Mõne väiksema firma pankrotti ajamiseks piisab ka Valmeti või Timberjacki mõnenädalasest seisuajast, sest liisingumakse küünib suurusjärku 100 000 kr kuus. Tänaseks on politsei masinad arestist lahti lasknud.
“Kui masinad ära võtame, ilmuvad tankistid kohe välja ja hakkavad masinaid tagasi paluma,” räägib Võrumaa keskkonnainspektsiooni ülem Endel Visnapuu.
“Pilt ei ole meil siin Võrumaal viimasel ajal läinud mitte paremaks, vaid aasta-aastalt ikka hullemaks.” Visnapuu kinnitusel näitab statistika küll keskkonnakahju vähenemist, kuid see ei tulene mitte tegelikust elust, vaid umbmäärastest seadustest. Kahju tekitatakse, aga seda ei saa sisse nõuda.
Masinate asitõenditena arestimise kaudu kindlustavad keskkonnainspektorid enesele kohtumised tankistidega, kes tahavad masinaid kohe kätte saada. Mehhanismi, kuidas kohtuda juba kõrgema astmega ehk nn farmeritega, kes majandavad vähemalt kümmet tankisti, pole keskkonnaministeeriumi juristid veel välja mõtelnud.
Farmerite õigusnõustajatega on inspektsioonimeeste tee vahel ikka ristunud. Ehkki Einar Visnapuu väidab, et polnud oma kunagise kolleegiga miilitsa-politsei päevilt Toivo Venderiga aastaid kohtunud.
Keskkonnaminister Villu Reiljan: röövraie on üks valupunkte
Maailma Looduse Fond (WWF) teatas, et nõuab ebaseadusliku raie vähendamist Balti riikides. Keskkonnaminister Villu Reiljan väitis, et see, mida WWFi aktivistid näevad kaugelt, on meil siinsetele spetsialistidele samuti hästi teada.
“Meie arvamus WWFi raportiga langeb üsnagi kokku — vahepealsetel aastatel on asi käest lastud ja röövraie on üks valupunkte,” nendib minister.
Samas väidab Reiljan, et sammud röövraie ohjeldamiseks on hakanud vilja kandma: 2002. a esimese poolaastaga võrreldes on selle aasta sama ajaga omavolilise raiega keskkonnale tekitatud kahju vähenenud kahekümne miljoni krooni võrra, 60-lt miljonilt 40-le. Reiljan möönab, et seda on ikkagi palju.
On paratamatus, et röövraiet päriselt välja ei juuri, märgib minister. Küll aga on ühiskonnale saadetud signaal omavoliliselt raiujate elu kibedaks tegemisest tegudega kinnitust saanud.
“Mina ei hakand oma eelarvamuste põhjal midagi arvama”
Väikese metsalangetusfirma Mayersons juhataja Andrus Kööp, räägib, mida ta mõtleb oma firma metsalangetusmasina arestimisest keskkonnainspektorite poolt.
“Kaeban keskkonnainspektsiooni kohtusse. Summat, mis ma olen kahju saand, ei tahaks telefonis öelda. Masin seisis kaks nädalat ja töögraafik oli häiritud. Ega mina teand, et metsateatis võltsitud. Ma üldse esimest korda nägin seda inimest, kes töö tellis. Mina ei hakand oma eelarvamuste põhjal midagi arvama. Need, kellega mina suhtlesin, ei näind välja mitte eriti jõukad ja mitte eriti usaldusväärsed. Minule oli oluline, et inimesega oli sõlmitud tööleping.”
Keegi kommentaator arvab keskkonnainspektsiooni võrguväravas, et kui uurimine ei suuda tõestada tööks palgatud metsafirma seaduserikkumist, tuleb keskkonnainspektsioonil kogu masina seisuajast tekitatud ja muu kahju lauale laduda.
